Nii kukubki välja, et majanduseksperdid võivad rääkida, milline tee riigil edu saavutamiseks tuleks valida, aga nende arvamus ei loe midagi, sest Kükametsa Kolla arvab hoopis teisiti.

Uuringud on teatavasti näidanud, et Euroopa Liidu vastu on majanduslikult kehvemal järjel inimesed – see on kontingent, kellel teatavasti ka keskmisest madalam haridus ja seetõttu on nad lihtsamalt manipuleeritavad. Neid on lihtne hirmutada immigrantidega või panna neid uskuma, et kõike otsustatakse Brüsselis ja EL-i liikmesriigid ise milleski kaasa rääkida ei saa. Neile on lihtne ajada udujuttu selle kohta, kuidas pärast liidust väljaastumist raha riiki ojadena sisse voolama hakkab ja nende elu seeläbi kindlasti paraneb.

Mulle kui ettevõtjale on täiesti arusaamatu, kuidas saaks üle piiri liikuva raha hulk suureneda kui sellele piirile uuesti tõkked ette pannakse. Kui mul on valida, kas minna oma kaupadega turule, millele ligipääs on vaba või minna sinna, kus on ees nii tollimaksud, tüütu deklaratsioonide täitmine piiril ja muud tülikad takistused, siis ma valin selle turu, kuhu pääsemiseks mulle lisatakistusi pole tehtud.

Neist 15 aastast, mil tegin Rootsis raamatupidamist, olid esimesed neli aastat sellised, mil tollideklaratsioonidega jamamine ja piiril impordi käibemaksu maksmine olid igapäevased tegevused. Ja see, et auto piirile kinni jäi, sest autojuht ei suutnud talle antud paberite hulgast ekspordideklaratsiooni üles leida, oli ka igapäevane.
Lisaks veel need juhtumid, mil ostja polnud märganud oma kontole impordi käibemaksu tasuda või meile anda oma tollikrediidi numbrit ja jälle seisis auto kogu koormaga tollis kinni. Pidevad telefonikõned piiripunktidest nädalavahetustel ja helistamised klientidele, et nad kiiresti oma käibemaksu ära maksaksid või tolliga ühendust võtaksid ja annaksid selle vajaliku numbri, mis aitaks kauba piiril lahti tollida. Kellele kogu seda jama vaja on? Igal juhul mitte ettevõtjale, kes tahab midagi ekspordiks müüa.

On üsna ilmselge, et kui täna langetatakse otsus Euroopa Liidust välja astumise kasuks, siis hakkavad Suurbritannias asuvad rahvusvahelised ettevõtted oma kotte pakkima. Ainuke positiivne muutus meie, eestlaste jaoks, võiks olla see, et need ettevõtjad, kes soodsama maksupoliitika tõttu oma ettevõtted täna Suurbritanniasse on registreerinud, hakkavad nüüd koju tagasi kolima. Samas on seal palju just mikroettevõtjaid, kuna just nendele on siiani olnud sealne maksusüsteem soodsam kui Eestis – nende väikeste koju tulemine meid ilmselt väga palju rikkamaks ei tee. Suured start-up ettevõtted ei pruugi sellegi poolest Eesti poole vaadata ja leiavad mõne teise riigi, kuhu oma maksudega kolida.

Ehk oleks just praegu see hetk, mil riik peaks kiiresti midagi ette võtma, et need idufirmad Eestisse saada? Sotsiaalmaksu lage ei raatsitud ju kehtestada ja see võib nüüd rängalt kätte maksta – riik pole siiani aru saanud, et selleks, et midagi saada, tuleks kõigepealt investeerida. Ehk on just täna see päev, mil saame teada, kas investeering sotsiaalmaksu lae kehtestamisse oleks võinud end ära tasuda või mitte. Kui selgub, et Suurbritannia Euroopa Liidust välja astub, peaks Eesti kiiresti oma võimalust kasutama ja tegema vajalikud maksumuudatused, et mingigi osa edukaid ettevõtteid siia meelitada.