Inglased koolitavad toiduainete tootmise või töötlemisega tegelevaid väikeettevõtjaid Kagu-Eestist ja saartelt, et arendada ettevõtlust ja luua uusi tooteid.

"Algatus tuli just Roehamtoni instituudilt Inglismaal," ütles projekti Eesti-poolne koordinaator Sirje Kuusik. Tema sõnul esitas Roehamtoni instituut ise PHARE-le projekti rahastamistaotluse, millega saadi 230 000 eküüd ehk 3,5 miljonit krooni.

Regionaalpoliitilistel kaalutlustel on projekti sihtrühma valitud ettevõtjad Võru-, Põlva-, Saare ja Hiiu maakonnast. Poolteist aastat vältava koolitusprojekti jooksul viiakse läbi seminare, personaalseid konsultatsioone ja näidiskülastusi.

Kuusiku sõnul on projektis osalejate seas mitmeid üksiktalunikke, nii turismitaludest kui tootmistaludest. "Väike pagariäri, kala püüdmise ja suitsutamisega tegelev talu, friikartuli tootja Saaremaalt," tõi Kuusik näite ühest maakonnast osalejatest. "Mida kaugemal ollakse Tallinnast, seda rohkem on vaja ettevõtlussüsti," kinnitas ta.

Kuusik ütles, et käimasolevas projektis kasutatakse eelmise väikeettevõtetele - toiduainetöösturitele ja jaekauplejatele mõeldud projekti käigus saadud kogemusi. "Mitmed osalejadki on tulnud varem osalenute soovitusel," lisas ta. üks üheksast eelmises projektis osalejast, Põltsamaa Piimaühistu direktor Taavi Aas tõi välja projekti kaks külge - kaubanduslik ja hariv külg. "Kasu oli just kursustest," kinnitas ta. Aas lisas, et võrreldes tavaliselt pakutava koolitusega on kursused projekti raames ka suhteliselt soodsad, sest firmal tuli tasuda vaid majutuse eest kahepäevaste õppetsüklite ajal. Aasa sõnul selgub kogu kasu koolitusest alles aja jooksul, kuid juba praegu paistab silma, et Põltsamaa Piimaühistu toodang - Eesti Juust on nüüd projektis osalenud poodides pilkupüüdvalt välja pandud.

"Käime ettevõtted läbi, kaasas on Inglise toiduainespetsialist, et selgitada välja nende vajadused ja kitsaskohad," iseloomustas Kuusik praegu projekti raames toimuvat.

Koolitusprogrammis on ette nähtud kahepäevased seminarid, mis on suunatud eelkõige finantsjuhtimisele ja turundusele. "Toimetame kohale õppekirjandust, mida näiteks Võrumaal Läti piiri ääres pole võimalik hankida," rääkis Kuusik.

Tema sõnul on koolitusprojekti haaratud seetõttu vaid kümmekond firmat, et tervet Eestit katta püüdes jääb auditoorium anonüümseks ning ei saavutata soovitud efekti. Kuusik pidas oluliseks, et eelmise projekti kogemust arvestades teevad firmad omavahel koostööd edasi, näiteks järgneb ühine minek Tallinna toidumessile.

KRISTIINA TAMBERG