Väikeettevõtjad ei tea võimalusi, kuidas end hilinenud maksete eest kaitsta

 (2)

Väikeettevõtjad ei tea võimalusi, kuidas end hilinenud maksete eest kaitsta
Scanpix/Panther Media

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadlikkus hilinenud maksete direktiiviga loodud võimalustest kaitsta end maksete hilinemise vastu on madal, selgus täna Euroopa Komisjoni hilinenud maksete teemalisel teabeseminaril.

Euroopa maksetavade uuringu (European Payment Index 2013) järgi teadis hilinenud maksete direktiivi loodud õigustest võlnikega tegelemisel vaid 19 protsenti ettevõtjaid, 52 protsenti polnud direktiivi mõju oma tegevusele märganud, kuid pea pool vastanutest ehk 48 protsenti leidis, et äritegevusele kindlamate raamide kehtestamine parandaks ettevõtluskeskkonda.

Teabeseminaril esinenud Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Antti Peltomäki sõnul on maksete hilinemise tekitatud probleemid Euroopas tõsine probleem.

„Maksetega viivitamine ning arvete mitte tasumine on üks peamisi põhjuseid, miks väike ja keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud oma tegevust lõpetama. Hilinenud maksete tekitatud kulud on tõusnud Euroopas juba ligi 350 miljardi euroni. Eesti ettevõtted seal hulgas olid sunnitud kuludesse kandma 500 miljonit eurot. Tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et lõppeks maksete hilinemise kahjulik tava Euroopas ning väikesed- ja keskmised ettevõtted saaksid enam kaasa rääkida majanduskasvus ja töökohtade loomisel,“ lausus ta.

Ka Eestis valmistavad hilinenud maksed ettevõtjatele probleeme, selgus Euroopa maksetavade uuringust. Värskeima hinnangu järgi kaotati möödunud aastal Eestis hilinenud maksete tõttu 3,0 protsenti kogukäibest.

Antti Peltomäki rääkis, et ehkki Eesti maksekultuur sarnaneb rohkem Põhjamaade omale, mõjutab ka siinseid ettevõtjaid teiste Euroopa Liidu riikide maksetavad. „Eesti avalik sektor paistab silma eeskujuliku käitumisega, makstes keskmiselt 25 päeva jooksul. Samas Euroopa riikide avaliku sektori keskmine on enam kui poole pikem, olles 61 päeva. Samas peab just avalik sektor näitama ettevõtjatele eeskuju hilinenud maksete direktiivi täitmisel,“ rõhutas Peltomäki.

Hea teada

Loe veel

Hilinenud maksete teavituskampaania eesmärk on juhtida riigiasutuste, ettevõtete, kohtusüsteemi liikmete ja muude huvitatud osapoolte tähelepanu hilinenud maksete probleemile ning uutele õigustele, mida direktiiv pakub. Kampaania pakub ka võimalust jagada VKE-de parimaid kogemusi hilinenud maksete vastu võitlemisel.

Direktiivi uued reeglid on lihtsad:

· Riigiasutused peavad soetatavate kaupade ja teenuste eest maksma 30 päeva jooksul või erandjuhtudel 60 päeva jooksul.

· Ettevõtted peavad maksma arved 60 päeva jooksul, kui pole selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud, ja eeldusel, et see pole äärmiselt ebaõiglane.

· Ettevõtjatel on automaatselt õigus nõuda viivist hilinenud maksmise eest ja samuti peavad nad saama sissenõudmiskulude hüvitist minimaalselt fikseeritud summa - 40 eurot - ulatuses. Samuti võivad ettevõtjad nõuda hüvitist kõigi ülejäänud mõistlike sissenõudmiskulude eest.

· Hilinenud makse seadusejärgne viivisemäär tõuseb vähemalt 8 protsendipunktini üle Euroopa Keskpanga viiteintressi. Riigiasutused ei tohi määrata hilinenud maksmise eest madalamat viivisemäära.

· Ettevõtted võivad vaidlustada äärmiselt ebaõiglased lepingutingimused ja tavad kohtus hõlpsamalt.

· Rohkem läbipaistvust ja teadlikkust. Liikmesriigid peavad avaldama oma viivisemäärad hilinenud maksmise eest, et ettevõtted pääseksid lihtsalt määrasid puudutava teabeni.

· Liikmesriike julgustatakse koostama soovituslikke toimimisjuhendeid viivitamatu maksmise kohustuse kohta.

· Muud Euroopa Liidus hilinenud maksmise kohta kehtivad sätted jäävad jõusse ning need on mitmetimõistetava teksti lihtsustamiseks üle vaadatud.

Ettevõtted pole kohustatud uusi meetmeid rakendama, kuid neil on selleks õigus. Teatud olukordades võib ettevõte soovida makseperioodi mõne päeva võrra pikendada hea ärisuhte säilitamiseks konkreetse kliendiga. Kuid uued meetmed on kohustuslikud riigiasutustele. Riigiasutused peavad olema eeskujuks ja näitama oma usaldusväärsust ja tõhusust lepingute austamise ja õigeaegse maksmisega.

Euroopa hilinenud maksete direktiiv on Euroopa Liidu väikeettevõtluse toetuseks suunatud algatuse „Small Business Act” osa.

Hilinenud maksete teabeseminar andis võimaluse teavitada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) juhte ning avaliku elu tegelasi direktiivi võimalustest ning sellest tulenevatest lisaõigustest. Seminar oli üks osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu uue hilinenud maksete vastase Euroopa direktiivi kasutusele võtmisele Euroopas.

Seminaril esinesid Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Antti Peltomäki, justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand, Justiitsministeeriumi nõunik Kristiina Koll, Intrum Justitia Eesti tegevjuht Ivar Tammemäe ja Kredex Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare