Tema sõnul tuleks investeerida seetõttu, et isegi negatiivse tootlusega investeering annab rohkem raha kui tarbimine. „Investeerides 1000 eurot aastas tootlusega miinus 30% on aasta lõpus alles 700 eurot. Tarbides 1000 eurot on aasta lõpus alles 0 eurot,“ tõi ta konverentsil „Tark Raha“ näite.

Väikeinvestori sõnul pole jõukuse kasvatamiseks kinnisvara hea, kuna selle väärtus kasvab sama palju kui inflatsioon. Samuti ei tasu tema soovitusel kulda osta, sest kuld kallineb samuti sama palju kui inflatsioon.

„Jõukamaks saamiseks tuleks investeerida võlakirjadesse ja aktsiatesse,“ lausus Talpsepp ning turvalisema investeeringuna soovitas ta võlakirju.
Investeerimisfondidesse investeerimist ei pea ta mõistlikuks, kuna pole palju põhjust eeldada, et need teenivad paremini kui turu keskmine. „Kulud on aga kopsakad. Seetõttu võib tootlus olla väga väike või olematu.

Alternatiiv sellele on ise investeerida või osta näiteks indeksaktsiat.“
Tema sõnul on börsibuume ja kriise keeruline prognoosida, mõistlikum on varieerida investeerimise agressiivsust. Alternatiiv omada suuri rahaserve on pikaajaliselt halvem strateegia kui investeerimine. Ettevõtete sisemine väärtus kasvab sõltumata börsihindadest pidevalt.

„Väga vähe tõenäoline on et majanduskasv võiks maailmast ära kaduda – inimesed ihkavad paremat elu ja maa elanikkond kasvab jõudsalt. Seega on tõenäoline, et ka tulevikus ettevõtete väärtus kasvab ning investeerimine on tee jõukuse suunas,“ rääkis Talpsepp.