Riigikohus kinnitas hiljutises lahendis , et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.

Juhatuse liikme tasustamist reguleeriv äriseadustiku säte tekitas vastuvõtmise ajal vastakaid seisukohti. Seadusemuudatusele olid vastu nii kaubandus- ja tööstuskoda, kui ka tööandjate keskliit, kes pidasid tasude ühepoolset muutmist tsiviilõigusele mitte omaseks ning lausa hea tava vastaseks.

Riigikohus peab oma lahendis ülemääraste juhatuse liikme tasude tagasinõudmist aga rangelt järgitavaks seaduse põhimõtteks, millest ei tohi kõrvale kalduda. Seega oli äriseadustiku muutmine juhatuse liikme tasustamise osas põhjendatud ning vajalik.

Väikeosanik saab nõuda, et üleliigsete tasude tagastamise üle otsustaks osanike koosolek, kusjuures juhatuse liige ise ei saa sellise otsuse tegemisel hääletada. Äärmuslikel juhtudel saab nõuda ka juba kokkulepitud tasu vähendamist, eelkõige olukorras, kus äriühingu majanduslik olukord on halvenenud ning kokkulepitud tasude edasimaksmine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Lahend näitab järjekordselt ka seda, et riigikohus teab ja tunnistab väikeaktsionäride kaitse parandamise vajadust. Samas ootab riigikohus, et esimesed sammud kaitse tugevdamise suunas astuks seadusandja.

Riigikohtu seisukohaga, tuleb osaliselt nõustuda, kuna kaitse parandamine üksikute kaasuste kaupa läbi riigikohtu praktika võtab igal konkreetsel juhul mitu aastat aega ning toob kümnetesse tuhandetesse eurodesse küündivaid menetluskulusid. Selle asemel oleks mõistlik lahendad need küsimused seadusandluse täpsustamisega.