Käendamine on riskantne, laenusaaja kohustuste täitmata jätmise korral vastutab käendaja laenusumma, intressi ja viiviste maksmise eest samasuguses ulatuses laenusaajaga. Samas ei tasu väiksema summa laenamisel oma kinnisvara panti panna.
Hoiupanga laenuarendusosakonna juhataja Tanel Kõivupuu sõnul on ette tulnud olukordi, kus käendajal on tulnud tasuda konkreetsest laenulepingust tulenevad panga nõuded.
Peale laenusumma tuleb sel juhul käendajal tagasi maksta ka intressid ja tagasimakse tähtaja ületamisel ka viivised.
Alati püütakse Kõivupuu väitel leida eelnevat kompromissi laenuvõtjaga. Kui näiteks on laenusaajal mööduva iseloomuga makseraskused, ei pöördu pank kohe käendaja poole. Kui laenusaaja püsivalt ei suuda laenu tagasi maksta, siis on pank sunnitud pöörduma ikkagi käendaja poole. Käendaja keeldumisel käendusest tulenevate nõuete täitmisest, pöördutakse reeglina kohtu poole.
Käendus on üks võimalikest laenu tagamise vormidest, mida Hoiupangas aktsepteeritakse kuni aastaste laenude ja kahe aastaste väikelaenude puhul.
Pikaajaliste laenude puhul, milleks on investeerimis- ja püsivkäibekapitali laenud, ei aktsepteerita reeglina käendust tagatisena, vaid seda võidakse vaadelda lisatagatisena. Näiteks ettevõtluslaenude puhul on võimalik omanike käendus teatud tingimustel.
Ka eraisikute eluasemelaenu puhul ei aktsepteerita käendust. Siis võetakse tagatiseks eluase, mille soetamist või remonti pank finantseerib. Eluasemelaenu korral aktsepteerib pank lisatagatisena kinnisvara või ehitisi. Kui tagatiseks on ainult pangalaenuga finantseeritav objekt, on minimaalne omafinantseerimise määr 35 protsenti s.t, et laenuga saab katta ainult kuni 65 protsenti projekti maksumusest.
Peale eluasemelaenu kasutamise eest makstava intressi peab arvestama veel mitme olulise kuluga. Panga poolt aktsepteeritud kinnisvarafirmale tuleb tasuda nii laenu tagatisvara turuväärtuse hindamise kui ka laenu tagatisvara kindlustamise eest. Notaribüroole tuleb tasuda laenu tagatise vormistamise eest.
Käendust rakendatakse põhitagatisena ainult väikelaenude ja õppelaenude puhul. õppelaen on sisuliselt riiklik ressurss ja pank ainult vahendab seda ning baastingimused on määratletud valitsuse määrusega, kus on kirjas ka käendajatele esitatavad nõuded. Käendust saavad anda nii firmad kui ka eraisikud.
Eraisikust käendaja peab üldjuhul olema Eesti Vabariigi kodanik. Erandina aktsepteeritakse väikelaenu taotlemisel Kõivupuu sõnul ka mittekodanikke, kelle alalise elamisloa taotlus on rahuldatud. Käendaja puhul hinnatakse tema majanduslikku olukorda ja maksejõulisust. Käendajale esitatavad nõuded maksevõime tõestamiseks on üldjuhul analoogsed laenu taotlejatele esitatavatele nõuetele.
Vajaliku sissetuleku suurus sõltub maksekoormusest s.t. laenu suurusest ja kestvusest. Väikelaenude puhul on aktsepteeritav ka firmade garantii ehk käendus. Siin on kehtestatud nõuded minimaalse omakapitali osas ja peavad olema juriidiliselt korrektsed volitused selle käenduse andmiseks. Käendajana on eelistatud laenu andva panga kliendid.
Väikelaenu saab tagada kas ühe või kahe käendusega, selgitas Kõivupuu. Mitut käendajat laenusaaja vajab, selle otsustab pank ja see sõltub konkreetsest laenutaotlusest ning riskiastmest. "Pangale tuntud inimese puhul on panga riskiaste väiksem, kui tundmatu inimese puhul," ütles Kõivupuu.
URVE REPP
