If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul küsib kindlustusselts enne kindlustamist konkreetse kaupluse kohta infot - ettevõtte nime, tegevusala, asukohta, eelnevat kogemust omal alal ning kahjustatistikat - või laseb täita riskihindamislehe, kus kaardistatakse peamised kaupluse andmed, sealhulgas nii tulekahju- kui ka valvesignalisatsioonide andmed.

Kaupluse kindlustamisel on tema sõnul tähtis välja selgitada nõrgad kohad - näiteks uuritakse, kas valvesignalisatsiooniga on kõik korras või puudub tulekahjusignalisatsioon hoopiski, siis võib kindlustusselts nõuda selle paigaldust.

Hinnalisema ja vargusohtlikuma kauba korral on nõuded karmimad ning vajadusel peab kauplus paigaldama turvakardinad või ühendama tulekahjusignalisatsioon turvaettevõttega.

"Tulekahjusignalisatsiooni peab ka hooldama ja selleks tuleb sõlmida hooldusleping vastava ettevõttega. Hoolduslepingu puudumisel ei saa olla kindel signalisatsiooni toimimises kriitilises situatsioonis," selgitas Sondla.

Iga riski puhul tuleb lähtuda selle eripärast ning kindlustuse näidismaksumust on Sondla sõnul seetõttu ka keeruline öelda. Kõige tuua mõni lihtne näide, siis tavapärase rõivakaupluse kindlustussumma 100 000 eurot on kindlustatud tavariskide vastu, omavastutusega 320 eurot ning aastase kindlustusmaksega 120-150 eurot.

"Lisaks tavapärastele varariskidele: tulekahju, rahe ja tugev tuul, leke torustikust, vandalism, röövimine ja vargus soovitame kauplust opereerival ettevõttel sõlmida ka ärikatkestuse kindlustus, mis Härma kaubahoovi sarnase kahju näitel korvab poele tema püsikulud, töötajate palgad ning samuti saamata jääva ärikasumi," ütles Sondla.

Ärikatkestuse kindlustuse olemasolul ei teki ettevõttel hoone taastamise ajal ega ka pärast lisakulutusi ja kauplus saab jätkata tööd sealt, kus pooleli jäi.

Peamised probleemid, millega kaupluste kindlustamisel tegelda tuleb, on Ergo Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Merilin Pärli sõnul kindlustusväärtused. Kindlustatud vara väärtust on algselt hinnatud valesti ning tihti hinnatud liiga madalalt, mistõttu ei kata see kogu hävinud vara.

Peamised kahjud kauplustes on veekahjud, vargused ning harvemal juhul tulekahjud, samas tulekahju korral on kahjusummad tavaliselt väga suured ulatudes kogu kaupluse sisustuse ja kauba väärtuseni.

Üsna sagedased on Sondla sõnul ka tulekahjud, kus kaup tule või suitsukahjustusi ei saa, ent siiski on kustutusvee kahjustused sedavõrd suured, et teeb kahjusummaks sisuliselt sama, mis tules hävimise tagajärjel.

NÄIDE

Riskid, mille vastu poodnik end kindlustada saab, on klassikalised: tulekahju, toruleke, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism, klaasikahju, elektririke, ehitiste välisosade vargus ja kogurisk.
Kindlustuse hind sõltub reeglina riski asjaoludest, kindlustussummadest, valitud kindlustuskaitsetest ja ka omavastutuse määrast. Kindlustada saab hoonet, kaupu ja sisustust.

Pood N1

Kindlustusobjektiks ainult hoone kindlustussummaga 56 000 eurot.
Kivihoone, hoone üldpind 80 m2, toidukauplus, tulekahjusignalisatsioon väljundiga turvafirmasse.
Kindlustusriskid: tulekahju, toruleke, torm, vandalism.
Omavastutus 300 eurot.
Aastane kindlustusmakse ühes osas tasumisel 76 eurot.

Pood N2

Kindlustusobjektiks hoone kindlustussummaga 56 000 eurot, inventar kindlustussummaga 10 000 eurot ja kaup kindlustussummaga 25 000 eurot.
Kivihoone, hoone üldpind 80 m2, toidukauplus, tulekahju- ja valvesignalisatsioonid väljundiga turvafirmasse.
Hoone kindlustusriskid: tulekahju, toruleke, torm, vandalism. Inventari ja kauba kindlustusriskid: tulekahju, toruleke, torm, murdvargus, vandalism.
Omavastutus 300 eurot.
Aastane kindlustusmakse ühes osas tasumisel 241 eurot.

Allikas: Ergo Kindlustus