Rakvere ettevõtja Arut Arutunjan asutas linna kahte suuremasse kaubanduskeskusse käsitsi valmistatavate toiduainete poe Talutooted. Järgmine pood avatakse Viljandis, läbirääkimised käivad Tartu Lõunakeskusega.

„See on väga uhke tunne, justkui kvaliteedimärk, kui sinu toode on suures kaubandusketis müügil,” ütleb Arutunjani müügijuht Regina Erlich. „Kuid kaubanduskettidega on väga raske töötada, sest nende nõudmised suurendavad väiketootja kulutusi ja kärbivad samal ajal hinna pealt loodetud tulu.”

Suured kaubandusketid lähevad üksteise järel üle nõudele, et kaup tuleb viia kesklattu. Kusjuures piimatooteid ja lihatooteid võetakse vastu eri aegadel. Selline lahendus suurendab väikeettevõtja transpordikulu oluliselt. Samuti karistatakse kokku lepitud kaubakoguste suhtes eksijaid ränkade leppetrahvidega.

Arutunjan avas Talutoodete poe esmalt Vaala keskuses ja seejärel Rakvere külastatavaimas, Põhjakeskuses. „Talutooted on üks väga meeldiv pood,” kinnitas Põhjakeskuse juhataja Andres Uska. „Ta pakub väga tervislikku ja maalähedast toitu ning inimesed tahavadki just sellist väga osta.”

Tallinna kaubanduskeskused kutsuvad toiduainete väiketootjate müügilette oma katuse alla seni vaid kampaaniate ja erimüükide korras, näiteks jõulude ajal. „Rahva huvi väiketootjate vastu on väga suur,” ütles Kristiine kaubanduskeskuse juhataja Kristjan Kask. „Oleksin väga rõõmus, kui keegi avaldaks soovi meie juures väikeses toidupoes püsivalt kaubelda. Selle ruumi me talle ka leiaksime.”

Praegu on Kristiine keskuse kõik müügiboksid hõivatud ning toiduainete püsimüüki pole koridori peal võimalik korraldada.

Suures kaubakeskuses ja supermarketi külje all tegutsev väikepood vabaneb väikepoe tavalisest needusest. Ta ei pea oma kaubavalikut mitmekesiseks ajama, keskendudes üksnes väiketootjate kaubale. Coca-Colat, krõpse ja pakipiima müügu supermarket.

Samuti saab väikepood olla paindlik nii transporditingimuste kui ka hinna määramisel. Paljudele väiketootjatele on just suurkettide hinnapoliitika selleks kõige raskemini ületatavaks lävepakuks.

„Suurte kettide juurdehindlus ei jää mitte kunagi alla 40 protsendi, on pigem suurem, mis surub tootja omahinna väga alla,” räägib osaühingu Vanaema Köök juht Pavel Ümarik. „Lambaliha on väga nõutud kaup. Turult saab seda osta 70–90 krooniga kilost, aga kui kaubandusketi letihind tuleb 150–200 krooni, siis muidugi ei ole sellel palju ostjaid.”

Selline hinnapoliitika soosib Ümariku sõnul välismaal toodetud liha, mida kaubandusketid saavad suures koguses külmutatult sisse osta.

Jäiga hinnapoliitika üle kurdab isegi kõikidesse kaubanduskettidesse sisse murdnud Saaremaa Piimatööstus. „Tootja oma hinnakiri on praegu muutunud mõttetuseks,” räägib ettevõtte juhataja Andi Saagpakk. „Igaüks küsib esmalt hinnakirjast allahindlust, mistõttu ei näita hinnakiri praegu enam tootja tegelikku vajadust.”

Kuid Saaremaa Piimatööstust ei saa enam ammu väiketootjaks pidada, sest tema kaubamärk on esindatud kõikides kaubakettides.

Selveri kaubanduskett pole seni läinud oma kaupluste varustamises üle jäigale kesklao süsteemile, võttes kohalike tootjate kaupa vastu otse kauplustes, kinnitab ettevõtte juht Iivi Saar. Niimoodi võib üle Eesti asuvates Selverites leida kohalikke, muust ketist erinevaid tooteid. Võib-olla selle pärast oli Selveri kett eelmisel aastal Emori uuringu põhjal Eesti kõige armastatum ostukoht. Kuid väiketootjad kinnitavad, et ka Selver võtab konkurentide eeskujul lähiajal üle jäiga varustuskorralduse. Ostjate poolehoiu edetabelis teise koha võitnud Maxima toob Eesti tootjate hinnangul märkimisväärse osa oma toodetest Leedust. Kuna leedulastele kuuluv kett soovib pakkuda Eestis kõige odavamat hinda, siis tõenäoliselt nad 40-protsendilist ja suuremat vaheltkasu endale lubada ei saa.

„Tarbija ei vaata kallimat kaupa, aga väiketootjate kaup on paraku kallim,” ütleb Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. „Kuid ma kavandan uut, kohalikele väiketootjatele suunatud kampaaniat, et nende tooteid silmatorkavalt välja pakkuda.”

Maxima kaupluste kõrval tegutseb nii Lasnamäel kui ka Ida-Virumaal väikeseid toidupoode, kus tooteid müüakse suurest konkurendist kallimalt. „Kust need väikepoed oma kauba saavad, mina ei tea,” tõdeb Erilaid. „Maximale nad konkurentsi ei paku.”

Väikeste toidupoodide taassünni põhjused

• väiketootjaid ei lasta suurtesse kettidesse

• supermarketite liiga suur kasuhimu

• kauba vedu suurtele kettidele muutub kulukaks

• kaubanduskettide kehtestatud hirmutavad leppetrahvid

• tarbijad soovivad maalähedast tervislikku toitu

• esinduslikud kaubanduskeskused soovivad väikepoode

• kaubanduskeskuse väikepood tohib olla kitsa sortimendiga