Väiketalud surevad, suured kosuvad

Eestimaa Talupidajate Keskliit tegi kriitilise avalduse maaelu arengukava kohta. Viimases on eelistatud suurtootjaid väiketaludele.

Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe ja Mulgimaa taluniku Arvo Veidenbergi sõnul ei soosi maaelu arengukava väiketalunikke, vaid suurtootjaid. Ka on väiketalude jaoks latt liiga kõrgele tõstetud, kirjutab Virumaa Teataja.

“Väiksemateks tootjateks loetakse kuni üheksa töötajaga ja 30miljonilise aastakäibega mikroettevõtteid. No niisuguseid talusid on Eestis ainult mõni üksik,” teadis Veidenberg.

Jagamine on tema meelest meelevaldne. Väiksemate põllumajandustootjate käibepiir ei tohiks keskliidu seisukoha järgi ületada aastas kolme miljonit krooni ja abikõlbliku investeeringu suurus ühe miljoni piiri tootja kohta.

“Avalikkusele maalitakse pilti, et laud on kõigile kaetud ja kõik lõunale palutud, aga tegelikkus meenutab kure ja rebase lugu, kus rebane kattis mõlemale laua, kuid sai sellelt üksnes ise süüa,” kirjeldas Veidenberg kavandatavat põllumajanduspoliitikat.

Taluliit Lääne-Virumaal enam ei tegutse, keskliidu avaldusele väiketalude diskrimineerimisest ka ei aplodeerita. Mõni talumees on oma ütlemistes maapoliitika kohta aga üsna krõbe.

Triigi mees Aare Jaanson ütles otse: “Senini, kui rahvaliit võimul, ei muutu midagi.” Ta on varemgi kuulnud juttu, et Eestimaale tulevad mõisad tagasi. “Aga meil olid juba mõisad, miks nad siis välja surid?” küsis Jaanson ja vastas ise, et mõisatöö oli ebaefektiivne.