Kuigi tööelu võib olla mõnus ja nauditav, tahaks tegelikult ju rohkem maailma näha, perega koos olla, lõpuks ometi salsakursusele minna või õppida prantsuse keel selgeks. “Tahaks, aga mille eest?” kõlab tüüpiline vastus.

Internet on täis raamatututvustusi ja saite, mis õpetavad inimesi raha paigutama, efektiivselt töötama ainult selleks, et tegelikult teha muud kui tööd. “Ära muutu asendamatuks,” kõlab üks õpetus, “sest kui sa oled asendamatu, ei saa sind ka edutada.”

Kuid on võimalik ka lihtsalt pisut paindlikumalt tööl käia. Dr Ellen Ernst Kossek Michigani ülikoolist uuris paindlikku tööaega rakendavaid  korporatsioone, nagu IBM, Starbucks, Deloitte & Touche ja General Mills. Selgus, et paindliku tööaja puhul on töötajad produktiivsemad, kaadrivoolavus väiksem ning ka kulusid hoitakse märkimisväärselt kokku.

Lühema tööajaga töötajad olid  vähem stressis ja tegid oma tööd paremini ning suutsid ka oma perekondlikke kohustusi paremini täita. Koseki sõnul oli suurim kasu just võtmetöötajate hoidmisel – eesmärk, mis on igal tööandjal.

Karjääri surm?

Vähem töötunde ja vähem vastutust – kõlab nagu karjäärisurm? Kosseki sõnul näitasid uuringud, et nendes firmades liikusid paindliku tööajaga  inimesed karjääriredelil edasi.

Nii näiteks õnnestus ühel inimesel, kes kasutas tööst vaba

aega oma töö analüüsimiseks, välja töötada suurepärane plaan, millega firma hoidis kokku suure hulga raha. Seda poleks juhtunud, kui ta oleks pidanud töötama täiskohaga.

Vähendatud tööaeg on “sina võidad-mina võidan” olukord, kui see sobib nii tööandjale kui ka töövõtjale ja kasu on mõlemapoolne. Kosseki sõnul on võimalik paljusid ameteid

n-ö disainida selliseks, et alternatiivsed variandid oleksid töötamiseks võimalikud, sest pole tark tegu palgata professionaale, et nad siis tööga üle koormata ja lahkuma sundida.

Eestis on paindliku tööga lood veel kehvad, tööseadusest sellist võimalust ei leia. Küll aga võimaldavad nii mõnedki firmad teha kodutööpäevi või võtta aastas mõni päev töölt vabaks, seda tervispäevade nime all. Kõik sõltub kokkuleppest ülemusega. Siiski oli kaugtöötegijaid (töökohalt eemal töötajaid) eelmisel aastal vaid viis protsenti, kellest enamik kasutas seda võimalust vaid veerandil tööajast. Kodus töötas eelmisel aastal üheksa protsenti töötajatest.