1. Artikli pealkiri ja esitatud faktid ei vasta tõele

Selgitus:

Väinamere Liinid on juba alates eelmise aasta sügisest - pärast seda kui MKM esimest korda pakkumuste vahe eksitava numbri meedias välja ütles - avaldanud korduvalt soovi, et pakkumised avaldataks täies mahus, et kummutada spekulatsioone ja et avalikkus saaks pakkumisi otse, ilma ilustamata analüüsida.*

Vt nt Delfi Ärilehe artikkel: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kui-suur-oli-praamihanke-pakkumuste-vahe-tegelikult?id=70015181

Samuti on VML kinnitanud MKM-ile kirjalikult soovist pakkumised täies mahus avalikustada. MKM vastas kirjalikult, et Tallinna Sadama tütarettevõtted ei ole pakkumist nõus terviklikult avalikustama ärisaladuse tõttu.

Tundub veidi kummaline, kui eraettevõte on nõus oma ärisaladused maksumaksjale avalikuks tegema, riigile kuuluv ettevõte aga mitte. Järelikult on Tallinna Sadamal, mida varjata.

2. Väljavõte avaldatud artiklist: "Uute parvlaevade Saksamaale viimise ja suviste laevajärjekordade varju on jäänud tõsiasi, et ka sellega on Leedole kuuluv laevaoperaator suutnud riigilt lisaraha välja pumbata. Saarte ja mandri vahele on toodud vanemad ja aeglasemad laevad, mis ei suuda järgida maha- ja pealelaadimisaega ega etteantud graafikut. Seetõttu lahkusid laevad sadamast suvel mitmel korral pooltühjana ja jätsid ootama pika autoderivi. Et kõik reisijad ära teenindada, tellis riik lisasõite. Võrreldes eelmise aastaga (jaanuar-august) on tehtud Saaremaa suunal 367 väljumist ja Hiiumaa suunal 236 väljumist rohkem. See on tähendanud riigile lisakulutusi 200 000 euro ulatuses. MKM arvestab, et kulud suurenevad veelgi, sest suurte laevade asendamine hakkas mõju avaldama alles viimastel kuudel."

See info on kallutatud ning ei anna edasi tegelikke fakte. Väide, et operaator on riigilt raha välja pumbanud, on hinnanguline ja moonutatud.

Selgitus:

Täna täidab Väinamere Liinid riiklikku tellimust vastavalt kehtivale lepingule. Lisareisid on riigi poolt tellitud vastavalt reaalsele vajadusele. See ei ole operaatori-poolne initsiatiiv, vaid riigi soov tagada tõrgeteta ühendus.

Lisareisideks eraldatud raha kulub otseselt reiside teostamiseks, mitte ettevõtte kasumiks. Samas ei ole see riigile üllatuseks, sest hankes oli väga täpselt välja toodud nõuded kasutatavatele laevadele ning kõik arvutused ja prognoosid pidid olema tehtud selle baasilt.

See, et operaator tõi lepinguperioodil omal initsiatiivil ja oma kuludega liinile veel 2 uut laeva ja sellega opereerimiskulud oluliselt vähenesid, on olnud pigem ettevõtja kingitus riigile.

Saaremaa Laevakompanii tõi omal algatusel liinile kolm uut laeva (lepingus nõutud ühe uue laeva asemel), mis võimaldas ministeeriumil jätta ettenähtud reiside arvu kasvu aastateks seisma.

Kui uusi laevu ei oleks liinile omaalgatuslikult toodud ja oleks jätkatud lepingu kohaselt vaid ühe uue ja ühe vanema laevaga Hiiumaa liinil ja kahe vanema parvlaevaga Saaremaa liinil (milliseid tänaste mahtude juures oleks liinile vaja juba

...siis oleksid Väinamere Liinide hinnangul reiside arvud kasvanud tänaseks hüppeliselt.

Riik nägi võimalust graafikuid mitte tihendada, et raha kokku hoida (ka vajalikke lisareise ei kompenseeritud ning üritati isegi kommertsreisid ära keelata).

Sellega on Väinamere Liinid teinud riigile ca 15 miljoni eurose kingituse viimase viie aasta jooksul.

3. Väljavõte artiklist: "Saarte ja mandri vahele on toodud vanemad ja aeglasemad laevad, mis ei suuda järgida maha- ja pealelaadimisaega ega etteantud graafikut. Seetõttu lahkusid laevad sadamast suvel mitmel korral pooltühjana ja jätsid ootama pika autoderivi."

Esitatud väited ei vasta tõele.

Selgitus:

Maha- ja pealelaadimise aeg ei ole lepingus eraldi sätestatud, vaid on esitatud koos ülesõiduga. Näiteks Kuivastu-Virtsu liinil on lubatud ülesõiduks koos laadimise ja lossimisega 1h. Seega ei saa väita, et laevad ei suuda jälgida maha- ja pealelaadimisaega, sellist kriteeriumit pole olemas. Sellist olukorda, kus laev väljuks järjekorraga sadamast ja pooltühjalt, ei ole. Viidatud on ilmselt ühele suvisele Delfi loole, kus väideti, et Ionase ülemisele tekile oleks ühe pealtnägija arvamuse kohaselt mahtunud veel 9 sõidukit. See oli ka ainus kord, mis ei luba üldistada, et laevad lahkusid sadamast pooltühjana. Võimalik, et reisija arvestas oma hinnangus ka selle alaga ülemisest tekist, kuhu tegelikult parkida ei saa, sest sealt pole võimalik pärast välja sõita. Tekil ongi teatud alad, kuhu sõidukeid ei pargita.

*Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on Väinamere Liinid ametlikult ja ainsa korrana lubanud pakkumise avalikustamist 21. septembril, peale mida MKM pakkumisi ka 22. septembril tutvustas. Enne seda on Väinamere Liinid mitmel korral meedias öelnud, et lubavad oma pakkumise avalikustada, kuid pole seda ametlikult MKM-il teha lubanud.