Lisaks lepiti kokku võimaluses tellida veel kaks sarnast tüüpi, ent täiustatud jäämurdjavõimekusega parvlaeva. Ühisele kavatsuste protokollile kirjutasid Saaremaal Mändjalas alla Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatseslav Leedo, BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman ning Swedbanki peadirektor Eestis Priit Perens.

Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatseslav Leedo märkis, et Väinamere reisiliinidel on neljanda suure parvlaeva järgi tõsine vajadus. „Meie kolm uut parvlaeva viisid mandri ja saarte vahel korraldatava parvlaevaliikluse uuele tasemele. Selle kvaliteediga on harjutud ja inimesed on meie laevad omaks võtnud. Tänaseks on selge, et nii saarlastele kui hiidlastele kolmest parvlaevast ei piisa. Meie kohus on koos partneritega tuua Kuivastu-Virtsu kui ka Heltermaa-Rohuküla liinile juurde uusi võimsusi ja vastata turunõudlusele, mida Saaremaa ja Hiiumaa oma unikaalsuses saarte külalistele pakuvad,“ sõnas Leedo.

Kavatsuste protokolliga kinnitavad pooled ühtset arusaama laeva projekteerimisest, ehitamisest ja ostu-müügilepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimine sõltub ostu-müügi hinna kokku leppimisest poolte vahel, lõplike dokumentide vormistamisest ning ettevõtete nõukogude heakskiitudest.

„Veel ühe maailmaklassi laeva ehitus Eesti ettevõtte jaoks on BLRT Grupile suureks auks. Püüame välja töötada parvlaeva projekti, mis vähendaks kulusid ja oleks veelgi mugavam reisijate jaoks,“ – kinnitas BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman.

Swedbank on väljendanud valmisolekut kaaluda projekti finantseerimist, kui Saaremaa Laevakompanii täidab panga poolt esitatud tingimused. „Swedbankil on rõõm toetada edukate Eesti ettevõtete koostööd, mis aitab muuta igapäevase liiklemise paljude Saare- ja Hiiumaa elanike jaoks tänasest mugavamaks ning loob eeldused saarte turismitulude kasvuks,“ kommenteeris Swedbanki poolt koostööleppele alla kirjutanud Priit Perens.

Uus laev peaks tulema umbes 93 meetrit pikk, mahutama ligikaudu 160 autot ja 400-600 reisijat. „Sisuliselt tuleks sellest neljas sõsar Saaremaa Laevakompanii ja üldse Eesti laevastiku uhkusele – parvlaevadele Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa, mille tõime liinile aastail 2010-2011,“ lausus Leedo.

Kavatsuste protokoll mainib võimalust sõlmida edaspidi leping veel kahe parvlaeva ehitamiseks ja ostmiseks, millel peab olema suurendatud jäälõhkumise võimekus Eesti rannikuvetes või muudes sarnastes tingimustes. Tegu saab olema olemasolevate parvlaevadele sarnaste, ent universaalsete alustega, mis saaksid reisijate teenindamise kõrvalt vajadusel tegutseda jäämurdjatena.