"Firmad, kellega tankla ehitamisest rääkisime, polnud huvitatud - nemad lähtusid rahvaarvust, suvitajaid ja turiste arvestamata. Ei jäänudki meil muud üle kui tankla valla rahaga ehitada," rääkis Alutaguse puhke- ja spordikeskuse tegevjuht Tarmo Kollo ja meenutas, et asja hakati ajama juba siis kui tema vallavanem oli.

Kohalikud inimesed, kellele mõeldes kohapealne tankla ennekõike jutuks võeti, on üks asi. Teine on Narva jõe ääres suvitajad - ja neid on suvel sealkandis ikka omajagu.

Kollo toonitas, et ehituseni jõuti "haldusreformi viljastavates tingimustes" ehk teisisõnu tuli asi enne ühinemist igal juhul ära teha, sest pärast oleks see tegemata jäänudki.

Ligemale 400 000 eurot, mis ehitamiseks kulus, tuli puhtalt endise Illuka valla eelarvest.

"Sedasorti tanklad - ega Illuka ainuke ole, me opereerime ka näiteks Vormsi, Kihnu ja Sõrve tanklas, millest ükski meile ei kuulu - on kohalike omavalitsuste huvides, ärilist huvi on seal vähe," ütles ASi Alexela Oil juhatuse liige Ain Kuusik, märkides, et ettevõtja saab investeerida sinna, kus on tootlus taga.

"Oleme omavalitsustega palju koostööd teinud: kohalikud inimesed saavad tankimisvõimaluse, suur tanklakett aga loomulikult tugevneb sellega. Maksame vallale väikest renti, opereerimiskulud võtame enda kanda. See, et tegemist on automaattanklaga, ei tähenda, et kulusid pole. Tavatanklas, kus on ka pood ja kohvijoomise võimalus, on küll kulud suuremad, aga on ka arvestatav lisatulu. Näiteks Vormsi või Kihnu tankla müüb kuu ajaga vähem kütust kui Jüri tankla ühe päevaga."