Valdo Randpere: ega ma riigikogusse minemise pärast varasemast vähem kompetentne pole
Teisipäeval ilmunud Eesti Päevalehe artiklis kirjutas Piia Osula valitsuskabinetti jõudnud ettepanekust, kus rahandusminister Sven Sester soovitas kõrvaldada riigikogu liikmed riigifirmade nõukogudest. Sesteri näeb praeguses olukorras ohtu ettevõtete ja riigikogu liikmete sõltumatusele ning ka põhiseaduse rikkumist.
AS Eesti Loots nõukogusse kuuluv riigikogulane Valdo Randpere ütles, et pigem võiks diskuteerida selle üle, kas nõukogu liikmete nimetamise kord on põhiseadusega kooskõlas. „Hääletus peaks toimuma riigikogu komisjoni ettepanekul nagu ERR-i nõukogu puhul,“ arvas ta.
Sellega, et riigikogu liige ei tohiks üldse olla riigiettevõtte nõukogus, Randpere ei nõustu. „Kuidas ei tohiks rahva käest mandaadi saanud riigikogu liige olla rahva omanduses oleva ettevõte nõukogus? Kas see, kes pole mandaati saanud, on siis kuidagi rohkem kvalifitseeritud?“ küsis ta. „Ma olen eluaeg töötanud erasektoris ja ega ma riigikogusse minemise pärast varasemast vähem kompetentne pole.“
„Ma küsisin kunagi õiguskantsler Ülle Madise käest ja tema seisukoht oli ka väga selge, et inimesed, kes kuuluvad riigikokku võivad ka vabalt olla nõukogus, aga küsimus on pigem selles nimetamise korras.“
Randpere tuletas meelde, et meil on üks nõukogu, mis on täiesti poliitikute vaba ja selleks on Tallinna Sadam. „Kui seal oleks poliitik, siis saaks ajakirjandus nõukogu tegevust palju kergemini uurida. Poliitik ei saa enamasti keelduda vastamast ja ta on majanduslike huvide deklaratsiooniga peegli peal.“
Yoko Alender, kes kuulub ka Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatusse ütles, et riigikogu liikmed on ja võiksid veel sagedamini olla oma eelneva eriala parimad professionaalid, kes omavad veel lisaks poliitikule kohast suurema pildi nägemise oskust.
„Arvan, et saan nii oma eelnevale erialasele kogemusele, kui poliitikakujundamise kogemusele toetudes RKAS-e arengusse panustada, et ettevõte liiguks suunas, mis loob avaliku sektori jaoks parimat töökeskkonda ja on eeskujuks tervele elukeskkonna kujundamise sektorile.“
„Huvide konflikte ja sõltumatuse probleeme pole isiklikult kogenud ja arvan, et neid saab tänases olukorras vältida. Riigikogu liige võib olla sõltumatum kui mõni poliitikaväline sama ala ekspert, kes ise samal ajal erasektoris töötab. Nõustun Kristen Michaliga, et täna on juriidiline kitsaskoht määramisega ja selle lahenduseks oleks tõepoolest näiteks riigikogu poolt ametisse nimetamine,“ rääkis Alender.
Äriühingu Eesti Teed nõukogu liikme Meelis Mälbergi sõnul ei kaota inimene valimisega riigikokku oma omandatud haridust, oskusi ega professiooni. „Seepärast pean väga oluliseks, et riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes töötaks riigi esindajatena ka valimistel mandaadi saanud inimesed.“
„Ma ei ole seni kuidagi tundnud, et oleksin nõukogus kellestki sõltuv või peaksin otsuseid langetama kellegi survel. Võimaliku huvide konflikti saab ja peabki ise hindama ning sellest vastavad järeldused tegema. Minu senine kogemus näitab küll, et just Riigkogu liikmed on need, es jälgivad väga kiivalt, et ei tekiks huvide konflikti.“ Ta lisas, et nõustub sellega, et selguse huvides tuleks nõukogudesse määramise kord üle vaadata.
Laine Randjärv, kes kuulub Eesti Loto nõukogusse sõnas, et nõukogu liikmete määramise korda võiks tõepoolest muuta. „Mõistlikuks lahenduseks pean meetodit, kus riigikogu liikmeid ei määraks nõukogudesse mitte valitsus, vaid riigikogu ise. Eeskuju tuleks võtta näiteks Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusringhäälingu, Rahvusraamatukogu või Eesti Panga nõukogu liikmete määramise korrast.“
Keskkonnauuringute Keskuse ja Tallinna Lennujaama nõukogudesse kuuluv Kalle Palling ütles, et riigile kuuluvad äriühingud on seaduse silmis täpselt samasugused, nagu eraomandis olevad aktsiaseltsid. „Riigile kuuluvate äriühingute juhtimise puhul peaksime väga täpselt järgima äriseadustiku, mis sätestab väga konkreetselt juhtimisorganite pädevused.“
„Siinkohal olen nõus õiguskantsler Ülle Madise nõuniku Sten Andreas Erlichi suvel kirjutatud ja analüüsiga, kus ta toob välja, et moraalselt ja õiguslikult on ehk isegi tähtsaim vaadelda seda, mida äriseadustik ei sätesta,“ ütles Palling.
„Üldkoosoleku pädevuses ei ole strateegilise tähtsusega otsuste langetamine, ühingu tegevuse planeerimine, juhatuse valimine või juhtkonna üle järelevalve teostamine. Eraldi tähelepanu väärib see, et kui juhatus peab pidama kinni nõukogu korraldustest, siis nõukogul ei ole kohustust järgida üldkoosoleku korraldusi. Üldkoosolekul ei ole lihtsalt pädevust selliseid käske ja korraldusi jagada.“
Pallingu sõnul on kahjuks ministrid imselt kunagi ammu kehtinud kuid juba aastaid tagasi OECD soovituste tõttu muudetud “käsu-korra” aegsesse õgusraamistikku oma mõttemaailmas kinni jäänud kui on selliseid korraldusi andnud. „Proovisin meenutada ja meenus esialgu vaid üks minister, kes oma haldusala ettevõtete nõukogudele selliseid korraldusi jaganud on.“
„Kui on tegemist mõne valdkonna poliitika ja riigi laiema huviga. Näiteks lennuühenduste parandamine, siis selliste puhul on ka riigikohus märkinud, et nõukogu liige peab järgima riigi laiemaid huve ja poliitikat niivõrd, et see ei kahjustaks ühingut ega satu vastuollu nõukogu liikme kohustustega ühingu ees."
„Riigile kuuluvad äriühingud ei ole ministeeriumite allasutused nagu Urve Palol ja paljudel teistel on tavaks öelda. Nad on täpselt samadele reeglitele alluvad äriühingud nagu need, mis riigile ei kuulu,“ ütles Palling.
„Tegelikult on isegi kummaline, et me ajal, mil võiks arutada riigi osalemist ettevõtluses üldisemalt või seda, mis on viinud erinevatel juhtimistasanditel hea juhtimistava põhimõtetega vastuoludeni. Selle asemel räägime hüpoteetilistest, pealegi õigustühistest ministrite, käskudest ja korraldustest, nõukogu liikmetele.“
„Lõpetuseks annaks ühe konkreetse soovituse Sven Sesterile, mille laenan Robert Kittilt, kes hiljuti Kundas toimunud tööstusfoorumil pakkus välja, et “koheselt” võiks kehtestada riigile kuuluvate äriühingute samad juhtimispõhimõtted, mis kehtivad börsil noteeritud ettevõtetele: pole vaja midagi erastada ega kabinetis kokku leppida. Lihtsalt ära teha,“ ütles Kalle Palling.
