Maksuhalduri sõnul tuleb ettevõtetel jälgida raamatupidamises kajastatavate ostutšekkide õigsust, kuna valed andmed võivad tähendada maksuriski.
Maksu- ja Tolliamet on tuvastanud ühe ehituskaupu müüva ettevõtte kontrolli käigus juhtumeid, mil mitmed kliendid lasid muuta arvetel kaupade nimetusi, et kajastada arveid oma maksuarvestuses, kuigi tegelikult neil selleks õigust ei olnud.

MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on olnud tegemist küll mitte eriti suuremahulise juhtumiga, kuid olukorraga, mis manitseb ettevaatlikkusele.
“Revisjoni käigus ilmsiks tulnud info pakkus huvi ka ettevõtetele endale, kuna paljud ei olnud töötajate tegudest teadlikud,” rääkis Veermäe.

Revisjoni käigus ilmnes muu hulgas, et arvetel kajastatud kaubanimetused ei ühtinud tegelikult laost väljaläinud kaupade nimetustega.
“Nii oli näiteks ostetud rehade komplekt, kuid ostuarvel kajastus see villanoana,” tutvustas Veermäe.
Tšekkidel muutus veel näiteks köögivalamu sifoon teemantkettaks ning veeboiler lööktrelliks jne.

“Tegemist oli selge maksuriskiga kolmandatele isikutele ehk kauba ostjatele. Kauba nimetusi muudeti ostu ettevõtlusega seotusest mulje jätmiseks. Seega tähendasid tehingud selget käibemaksu ja tulumaksuriski kauba ostnud ja hiljem raamatupidamises arvestanud firmadele,” ütles Veermäe.

Maksuhaldur mõjutas kolmandaid isikuid kirjaga, milles tutvustati avastusi ning küsiti ettevõtetelt selgitusi.
Kokku saadeti ettevõtetele 134 kirja, vastanud ettevõtetest 51 olid nõus deklaratsioone parandama.
Ülejäänute puhul selgitatakse edasine kontrollivajadus.
Riigile on juhtumist laekunud kokku umbes 366 tuhat lisakrooni.

Veermäe sõnul on aga saadud rahasummadest isegi olulisem tagasiside, mille järgi mitmed ettevõtted on tänuväärsed, et õigele asjale on tähelepanu juhitud.
Näiteks on selgunud, et ettevõtte töötaja on firma usaldusväärsust kuritarvitanud.

Maksuhaldur juhib tähelepanu, et äriühingud teostaksid ka ise sisekontrolli, kuna on võimalik, et sellised pisipettused muutuvad ajapikku oluliseks maksuriskiks.
Samuti juhib amet kaubandusettevõtete tähelepanu tõsiasjale, et arvetega manipuleerimine mõjub negatiivselt äriühingu usaldusväärsusele.