Kui ühelt poolt võib teadustööd vaadata kui õpetust, kuidas paremini röövida, siis tegelikult tahtsid teadlased välja selgitada, kuidas oleks võimalik röövid võimalikult vähe tulusaks muutuda. Nad väljendavad seda küll majandusteadlastele omaselt keeruka valemiga, aga sõnadesse panduna on asi tegelikult väga lihtne.

Eksisteerib kahte sorti röövleid - edukad ja luuserid. Esimeste jaoks on röövimine väga tulus nö käsitöö. Neil on raske leida seaduslikku tööd, mis oleks samavõrra tulus. Teadlased arvavad, et selliste proffide puhul on kõige mõjusam rakendada pikki vanglakaristusi - kuigi nad jäävad harva vahele, siis korra kinni kukkununa ei saa nad oma oskusi pikka aega harjutada.

Soss-seppadest varaste puhul on aga parem keskenduda sellele, et neil oleks ligipääs haridusele ja võimalus leida muud tööd - tõenäoliselt on nad elu hammasrataste vahele jäänud inimesed. Siis ei tasu röövimine ennast lihtsalt ära, kuna tõenäosus vahele jääda on neil suur.

Valemis võetakse arvesse näiteks röövi keskmist pikkust, arreteerimiste sagedust, eeldatava saagi suurust ja muud säärast. Täismahus teadusartikliga saab tutvuda siin.