Valgas kerkib esimene radiaatorite ja ahjudeta energiasäästlik maja
Valga kavatseb vana lasteaia ümber ehitada nii, et selle kütmiseks pole enam vaja ei radiaatoreid ega ahjusid – piisab laste kehade ja maapinna soojusest, ütles linna arenguameti juhataja Meelis Linnamägi.
Lasteaed valmib kõigi eelduste kohaselt juba 2009. aastal. Niimoodi edestab Valga tervelt ühe aastaga Tallinnat, kus esimesed energiasäästlikud elumajad valmivad Koplirannas vaid aasta hiljem.
Passiivmajaks nimetatav elamu erineb tavalisest selle poolest, et maja kütmiseks kogutakse erilise sundventilatsiooni abil kokku ja suunatakse soojusvahetitesse nii asukate, elektriseadmete kui ka maapinna tekitatud soojus ning kasutatakse seda ruumide kütmiseks.
Ahjude või keskkütte asemel kasutatakse lisasoojuse saamiseks elektriga töötavat soojuspumpa, mis soojendab ventilatsioonisüsteemi abil ringlevat õhku.
Energiakulu 20 korda väiksem
Soojuse säästmiseks ehitatakse aknad nii, et neid ei saa avada, samuti välditakse tavakonstruktsioonidest tunduvalt paksema soojustusega seintes igasuguseid külmasildu tekitavaid elemente.
Näiteks võetakse ventilatsiooniga majja suunatav õhk maapinna sees asuvate torude kaudu. Maa-alustes torudes soojeneb sissepumbatav õhk ka külmal talvepäeval ligi viie kraadi võrra. Suvel maapind aga omakorda jahutab õhku.
Niimoodi kulutatakse energiat 10–20 korda tavapärasest vähem.
Linnamäe hinnangul kujuneb passiivmaja ehituse maksumuseks 15 000 krooni ruutmeeter.
“Koolidele iseloomuliku kõrge asustustiheduse korral ei ole mitte kuidagi võimalik sobivat siseõhu kvaliteeti kindlustada akende kaudu ventileerimisega, vaid ainult automaatse mehaanilise ventilatsiooniga,” kirjeldas Linnamägi passiivmaja eeliseid.
Samal ajal valmib Tallinna Kopli poolsaarele Bekkeri sadama lähedusse tosin passiiv-maja.
“Piirkonda tuleksid nii-öelda targad majad, mis on tavalisest kindlamini soojustatud, kus näiteks ventilatsioonisüs-teemidest eralduv soojus juhitakse hoonesse tagasi ning kütteks kasutatakse maakütet ja päikeseenergiat. Sademevett aga saaks kasutada majapidamises,” selgitas linnakantselei referent Riho Kangur juuli lõpus Päevalehele.
“Praeguse ehitushindade tõusu ajal on passiivmajade kasutusele võtmine õige, sest kui energiasääst seadustatakse, toob see kaasa uue hinna-tõusu,” ütles Eesti ehitusettevõtete liidu tegevjuht Indrek Peterson.
“Minu hinnangul läheb passiivmaja ehitamine ligi viiendiku võrra kallimaks kui valgalaste pakutav hind.”
Arhitektuuriline üksluisus
Passiivmajade levikut võib lisaks kallimale hinnale takistada arhitektuuriline üksluisus. “Kõige energiasäästlikum on klotsikujuline maja, mis ei jäta arhitektidele just suurt tegevusvabadust,” lisas Peterson.
Passiivmajade ehitamine nõuab tavapärasest paremat töö kvaliteeti, et säästuseadmetega toodetud soojus majas sees püsiks, täpsustas Eesti soojuspumbaliidu juht Rein Piho.
Praeguse tehnoloogia juures sobib nn passiivmaja tõenäoliselt paremini kooliks ja lasteaiaks, sest elumajas võib ventilatsiooniseadmete müra või vibratsioon hakata öösel tundlikumaid inimesi häirima, selgitas Piho.
Standardiseeritud passiivmaja ei tohi Saksamaal vajada kütteenergiat rohkem kui 15 kWh ühe ruutmeetri elamispinna kohta aastas. See on 10–20 korda vähem tavaliste Eesti majade küttevajadusest.
Praeguseks on Linnamägi kinnitusel ehitatud juba ka null-energia maju, mis saavad kogu vajaliku elektri- ja kütteenergia katusele ja seintele paigaldatud päikesekollektoritest ja fotoelektrilistest paneelidest.
