Muuhulgas rakenduvad nõuded ka vene õllele, kuna Valgevene ametnike väitel on 20 protsenti vene õllest toodud riiki kahtlaste skeemidega, vahendas Ria Novosti.

Kõigest nädal tagasi sõlmis Valgevene Venemaa ja Kasahstaniga tolliliidu.


Venemaa põllumajandusministri Jelena Skrõnniki sõnul jõudsid aga mõlema riigi delegatsioonid eile kompromissile Valgevene piimatoodetele kehtestatud impordikeelu osas.


"Me lõpetasime läbirääkimised positiivse noodiga, sõlmides vastastikku kokkuleppe," märkis Skrõnnik. "Venemaa suurendab importi Valgevenest juustutoodete ja või osas, et rahuldada meie riigi vajadusi."


Eilse kokkuleppe alusel võivad Venemaa piimapulbritootjad osta Vene talunikelt ka piima, kuid mõlemad riigid kaaluvad kokkuleppe rakendamiseks kontrollmeetmeid.
"Me mõistame, et Venemaa ja Valgevene on vennalikud riigid," lisas minister. "Nad peavad arendama kahepoolseid suhteid, aga see peab olema mõlemapoolselt kasulik."

Valgevene ja Venemaa majandus on tihedalt seotud

Pärast energiahinna tõusuga kaasnenud Minski protesti keelas Venemaa 6. juunil ja sellele järgnenud päevadel ligemale 1200 Valgevene piimatoote sisseveo, põhjendades meetmeid sellega, et tooted ei vasta nõuetele. Venemaa ja Valgevene suhted teravnesid lahkhelide tõttu Valgevene poolt taotletava majandusabi üle, kuid Venemaa on eitanud piimasõja poliitilist põhjust.

"Valgevene jaoks on toiduainete eksport Venemaale kõige tähtsam ja olulisem kaubandusvaldkond," põhjendas Euroopa Nõukogu analüütik Andrew Wilson. "Valgevene ei saa toimida ilma Venemaata."

Tema sõnul vajab Valgevene riikluse säilitamiseks nii kaubavahetust kui ressursse, mida ta saab aga eelkõige Venemaalt, mis on Valgevene peamine kaubanduspartner. 2008. aastal ostis Venemaa 93 protsenti Valgevene liha- ja piimatoodetest, vahendas ajakiri Time.

Teisalt on Venemaal olnud teatav traditsioon keelustada toiduainete import naabermaadest, nagu 2005. aastal Poolast ja hiljem Gruusiast.

"See on Venemaa meetod," lisas Wilson.

Venemaa ja Valgevene vahelised majandussuhted hakkasid halvenema 2007. aastal, kui Venemaa tõstis gaasihindu. Venemaad häirib ka, et Valgevene pole tunnustanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat, vaid on koguni kaasatud Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi ning keeldub koostööst Kollektiivses Julgeoleku Leppe Organisatsioonis. Peale selle on Valgevene liider Alaksandar Lukašenka tulnud vastu Lääneriikidele, vabastades vanglatest mitmeid poliitvange.

Venemaa on keeldunud Valgevenele andmast ka 500 miljoni dollari suurust laenu, mistõttu Minsk pöördus Rahvusvahelise Valuutafondi poole, kust sai kätte kaks korda suurema summa.