Kes sellest kahe krooni suurusest tõusust rohkem kasu sai, kas põllumees, lehmapidaja või töötleja-pakendaja?

Kui rääkida viimasest 2-kroonisest hinnatõusust, siis see jaguneb nelja osapoole vahel: riik saab käibemaksuna 20% ehk 34 senti, piimatootja 60 senti, ülejäänu jagavad omavahel töötleja ja kaupmees.

Tuleb mainida, et toorpiima hinnatõus algas tegelikult juba eelmise aasta sügisel, seega on toorpiima hind aastaga tõusnud oluliselt rohkem kui 60 senti. Samas on tööstuste väljamüügihinnad viimase aasta lõikes tõusnud aeglasemalt. Pärast jaanuarikuist toorpiima hinnatõusu on Valio Eesti olnud igakuiselt kahjumis. Seda olenemata ettevõttesisestest kulukärbetest, mida tegime kõigis valdkondades.

Ka rahvusvaheliselt on piimatööstus väikeste marginaalide ala – rusikareegel on, et piimatööstused teenivad kasumit umbes viis protsenti käibest. Viimase viia aasta jooksul on meie kasum olnud keskmiselt 2-3 protsenti käibest ja sarnase rentaabluseni jõuame uute hindadega ka nüüd. Seega ei ole piima töötlemine Eestis mingil juhul liiga kasumlik ettevõtmine.

Täispika intervjuu avaldame homme.