Välismaa eksperdid Tallinna tasuta ühistranspordist: mõttel on iva, ent ametnike kiidulauluga ühineda ei saa

 (38)

Uus trammiliin lennujaama
Uus trammiliin lennujaamaFoto: Andres Putting

Portaal U.S. News & World Report analüüsib Eesti plaani tasuta maakonnasiseseks bussiliikluseks ning jõuab järeldusele, et vähemalt Tallinn tasuta ühistranspordi projekti pole piisavalt uuritud, et sellele adekvaatset hinnangut anda, ent ideel kui sellisel on potentsiaali.

Portaal kirjutab, et esimesel juulil võtab üksteist Eesti maakonda üle valitsuse plaani tasuta maakonnasiseseks ühistranspordiks. Märgitakse aga, et kuna senini on enamikes riikides ühistransport vaid osaliselt riigi poolt toetatud, leiab ka Eesti plaan kriitkuid.
"See paistab väljapoole küll ilusa lubadusena, ent tegelikult pole kavandatud rahastusplaanide juures maakondlik ühistransport võimalik," kommenteeris ameeriklastele Riigikogu majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi (SDE).

Kirjutatakse ka viis aastat tagasi käiku läinud Tallinna tasuta ühistranspordi projektist, tuues välja Tallinna linnavalitsuse väited, et ainult paar kuud peale programmi alustamist, märgati linna tööhõives kasvu, sest inimeste linnasisene mobiilsus paranes. Lisaks tuuakse välja tööandjate vähenenud kulud, sest enam ei olnud vaja parkimiskohtade eest maksta ning ka linna elanikkond kasvas. Sellel aastal on täheldatud vaid kerget ühistranspordi kasutamise kasvu, ent linnaametnike väitel pole see ainus edu mõõdupuu.

"Nägime ühistranspordi kasutatavuses kerget, umbes kümneprotsendilist kasvu, ent peamine on teenuse kvaliteediga kaasneva rahulolu kasv," kommenteerib programmi eest vastutav Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht Allan Alaküla.

Eksperdid nii positiivsed ei ole

Ometi väidavad asja uurinud eksperdid, et linnavalitsuse poolt ei ole adekvaatseid uuringuid tehtud, sest puudub huvi potentsiaalselt ebameeldivaid tulemusi saavutada.

"Inimesed leiavad eri viise, kuidas tasuta ühistranspordi järelmeid tõlgendada ja linnavalitsusel on motivatsioon seda initsiatiivi kaitsta, sest see on ju poliitikute ning linnaametnike poolt läbi viidud. Oma uuringust järeldasin, et linnavalitsuselt pole antud programmi alal piisavalt põhjalikku hinnangut tulnud ning peamised uuringud on tehtud väljaspool asuvate teadlaste poolt," kommenteeris asja uurinud Ameerikas asuva Buffalo Ülikooli professor Daniel Hess.

Kui linnaametnikud rõhutavad järjekindlalt kesklinna autoliikluse vähenemist, ütlevad sõltumatud teadlased, et tegelikult ei olda tähtsa eesmärgini ehk saaste vähendamiseni jõutud.

Loe veel

"Eesmärk oli näha inimesi autosid ühistranspordi vastu välja vahetamas, ent see pole tegelikult juhtunud," räägib Delfti Tehnoloogiaülikoolis assistentprofessorina töötav Oded Cats, kes Tallinna ettevõtmise kallal töötas. "Mida me nägime, oli üsna suur, ent mitte dramaatiline ühistranspordi kasutusaktiivsuse tõus, mille raames hakkasid inimesed kõndimise asemel tegema väikeseid sõite ühistranspordis. Need, kes ühistransporti juba kasutasid, nagu pensionärid ning teismelised, hakkasid seda veelgi rohkem kasutama. Seega pole me siiani liiklusummikute ning heitegaaside määras muutust täheldanud," lisas Cats.

Tasuta ühistransport tekitab sellegipoolest huvi

Samas on maailmas tekitanud tasuta ühistransport ja seda just linnades, suurt huvi. Hiljuti teatasid Pariisi ametnikud, et nemad kaaluvad linna saastetaseme vähendamiseks tasuta ühistranspordilahendust. Varem sellel aastal tuli sarnane kuulutus ka Berliinist, mis tahab autode hulka teedel vähendada. Lisaks inspireeris Alaküla teatel Tallinna projekt ligi 200 000 elanikuga Dunkirk'i linna Prantsusmaal, mis plaanib sellest Septembrist ka enda ühistranspordi tasuta pakkuma hakata. Lisaks on Tallinnas meie süsteemi Alaküla väitel mitmed välisriikide linnaametnikud uudistamas käinud, seal hulgas ka paarist Hiina linnast.

Eksperdid räägivad, et see, kas tasuta ühistransport on jätkusuutlik, sõltub selle taga olevast rahastusmudelist. Realistlikum on see siis, kui linna- või keskvalitsused juba transporti suures osas rahaliselt toetavad, et üleminek kliendi jaoks nullkulule eelarvet liialt ei raputaks. Teisest küljest, katavad Tallinna-laadsed ainult linnaelanikele suunatud programmid oma kulusid teistviisi.

"Eestis maksad sa linnale osa tulumaksust, ent 20 000 kuni 30 000 Tallinnas elavat inimest polnud linna sisse kirjutatud. Seega tuli neil tasuta sõiduks registreerida, mille tõttu hakkasid nad linnale ka maksu maksma," kirjeldas Cats olukorda. Alaküla sõnul kerkis uute maksumaksjate tõttu linna aastaeelarve umbes 25 miljoni euro võrra.

Samas näevad eksperdid tasuta ühistranspordi ideel tulevikku. "Kui linnastumine edasi läheb ja meil on aina tihedamad kohad, kuhu paljud inimesed jõudma peavad, siis nende kohtade teenindamiseks kasvab vajadus inimmahukate ühissõidukite järele. Igas kasvavas linnas, kus maaväärtus tõuseb, liiklus on kokku kiilumas ning kus autoga liiklemine ja parkimine on kulukas, võib tasuta ühistranspordile näha potentsiaali," tõmbab Daniel Hess jutu kokku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare