Praktika või vabatahtlik töö välisriigis annab noortele, kellel on töökogemuse puudumise tõttu tööd üha raskem leida, väärtusliku kogemuste pagasi ja enesekindluse jäämaks tööturu tihedas konkurentsis ellu.

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete ja teavitustegevuse koordinaatori Marit Valge sõnul siirdus mullu välisriiki vabatahtlikku teenistusse ligi poole rohkem noori kui eelnevatel aastatel.

„Ühe põhjusena võib oletada, et seda on mõjutanud majanduslangus ja tööpuuduse kasv, eriti noorte seas,” usub Valge. Tema sõnul pöörab büroo sellest aastast alates rohkem tähelepanu noortele tööotsijatele. Sihtrühm on prioriteetne kogu programmi tegevuses.

Ka AIESEC-i Tallinna harukontori pressiesindaja Jaanika Prillog nendib, et AIESEC-i välispraktika vastu on noorte huvi sellel aastal tõusnud.

„Üheks põhjuseks võib kindlasti olla majanduskriis. Mentaliteet ja mõte, kui halb siin on ja ehk on kuskil mujal parem, paneb väga paljud noored mõtlema praktikale minemisest,” arvab Prillog. Teise põhjusena, mis ajendab noori välismaale minema, nimetab Prillog töökogemust, mida tööandjad üha rohkem nõuavad, kuid mida õppijal või ülikooli värskelt lõpetanul sageli ette näidata pole.

Katrina Helstein, kellel on bakalaureusekraad eesti filoloogias ja magistrikraad kirjandusteadustes, pani tööandja lauale lahkumisavalduse ja tuhises neljaks kuuks vabatahtlikuks Nigeeriasse. Kuigi Apollo raamatupoe müüja ametikoht oli talle meele järele, sai kihelev seiklusjanu murest, kuidas tagasi tulles töökoht leida, kiiresti võitu ja Helstein riskis. „Siin ma paralleelselt tööd ei otsi, pean kogu selle Nigeeria-kupatusega kohanema. Kui tagasi tulen, siis vaatan, ma olen noor ja võin minna veel õppima või reisima,” leiab ta.

Võõrsil suureneb enesekindlus

Tallinna ülikooli sotsioloogiatudeng Age Viira, kes on praktikal Viinis rahvusvahelises turu-uuringute firmas, usub, et Eestisse naastes tuleb rahvusvaheline töökogemus tööd otsides kindlasti kasuks.

„Kui Eestis tõesti on nii kehv, siis mul on alati võimalik Euroopas midagi otsida, võib-olla vähemaga leppida, kuid nälga ma ei jää,” on Viira kindel.

Talle sekundeerib Tartu ülikooli tudeng Karit Kaasik, kes töötab vabatahtlikuna Lõuna-Prantsusmaal noortega.

„Kuskil pole kerge tööd leida, aga olen kohtunud nii paljude erinevate inimestega, kes pole aastaid oma koduriigis elanud. See on andnud palju indu juurde, ma ei näe asju ainult oma riigi piirides.” Kaasik loodab, et kuigi vabatahtlik teenistus alles hakkab Eestis laiemat tuntust koguma, oskavad tööandjad seda kõrgelt hinnata.

Tee vabatahtlikuks

Euroopa vabatahtlik

teenistus

•• 18-30-aastastel noortel on võimalus töötada 2-12 kuud välisriigis vabatahtlikuna ja tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Vabatahtlikule kaetakse kõik programmis osalemise kulud, sh reisikulu, majutus, toitlustus, keeleõpe ja taskuraha.

•• Vaata lähemalt: www.euroopa.noored.ee

GLEN - vabatahtlik

töö arengumaades

•• Projekti eesmärgiks on vabatahtliku töö kaudu tõsta noorte teadlikkust vaesemate riikide arenguprobleemidest ning toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Vabatahtlikule kaetakse projektis osalemise kulud.

•• Vaata: www.terveilm.net

Eakate (50+) vabatahtlik teenistus Euroopas

•• Vabatahtlik teenistus, mis on mõeldud üle 50-aastastele, kes soovivad välisriigis end proovile panna ja uusi oskusi õppida.

•• Vaata lähemalt: www.hkk.ee/grundtvig