Välismaalased himustavad Eesti maamaju
Kinnisvarafirmade hinnangul näitavad välismaalased üles üha kasvavat huvi meie maamajade ostmise vastu.
„Huvi maamajade vastu tõusis juba kevadel,” ütles Pindi Kinnisvara OÜ juhataja Peep Sooman. „Kindlasti ei ole selle ainus põhjus euro tulek, pigem mängib siin rolli mitu aspekti. Maamajade vastu pole sisuliselt mitu aastat huvi tuntud – see oli ikkagi veidi nagu luksuskaup, mida muretseti siis, kui muud asjad olid juba olemas. Praegu on Eestis maamajade hinnad ülimadalad, Soomes aga väga kõrged.” Kontrast on suur ja see ahvatleb ostma.
Peale soomlaste, kes tavatsevad siia kinnisvara soetada, on Eesti maamajade vastu viimasel ajal suurt huvi tundnud ka teiste riikide inimesed: norralased, sakslased, prantslased jt. Soomani sõnul on näiteks Pärnumaal tehtud sel aastal kolmandik kinnisvara müügitehinguid välismaalastega.
Huvi kasvu välismaalaste seas on Soomani hinnangul olulisel määral mõjutanud Eesti positiivne kuvand rahvusvahelises majanduspildis.
„Küsisin hiljuti IMF-i esindajaga kohtudes, millisena nad Eestit näevad. Ta ütles, et välismaalased on eestlaste peale kadedad, et Eesti on ennast kogu aeg näidanud positiivses võt-mes, seda nii kriisi ajal kui ka sellest väljumisel. Praegu, kui kriis on läbitud – tööpuudus hakkab vähenema, SKT liigub ülespoole ja hinnatase on madal ning me seisame uue tõusu lävel –, annab see välismaailmale selge signaali, et Eesti on stabiilne riik, kuhu võib investeerida ja kinnisvara muretseda.”
Soomani sõnul huvitutakse praegu eeskätt kahesugustest maamajadest: vanadest talukohtadest ja looduskaunis kohas veekogu ääres asuvatest majadest.
Soomlased investeerivad
„Eestis tervikuna on kinnisvaraturul välismaalaste osakaal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud umbes 15 protsenti ja rahaline maht ligikaudu 50 protsenti,” märkis kinnisvarafirma Ober-Haus ana-lüütik Rain Rätt.
Tema sõnul domineerivad Eesti kinnisvaraturul selgelt soomlased, kelle puhul on siiski märgata, et pigem eelistavad nad investeeringu eesmärgil osta korteri Tallinnas, Tartus või Pärnus kui mõne maamaja. „Lõuna-Eesti pool ja mujalgi on märgata paljude soovi müüa enne kinnisvarabuumi soetatud objektid, põh-juseks vähene turvalisus, puudulik infrastruktuur ja kõrged kulud,” nentis Rätt. „Kuigi endiselt on eelkõige soomlaste jaoks atraktiivsed mereäärses piirkonnas paiknevad elamud ja üldjuhul on statistiliselt keskmise välismaalase kinnisvaraost paar korda kallim kui kohalikel ostjatel, jätkub nõudlust siiski ainult teatud hinnapiirini. Olulisel kohal on hind ja kinnisvara potentsiaal tulu teenimisel.”
