Eelnõu kohaselt algatatakse maakonnaplaneering Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Koostamise käigus tuleb välja töötada võimalike tekkivate konfliktalade ja huvide vahel tasakaalustatud planeeringulahendus.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tuleb Rail Balticu puhul arvestada asjaolu, et rongid hakkavad sõitma kuni 240 kilomeetrit tunnis - raudtee äärde tuleb seetõttu rajada tõkked, et kõrvalised inimesed või loomad ei satuks sinna.

Raudtee jaoks tuleb leida trass, mis ristuks võimalikult vähe maanteedega ning planeerijad peavad otsima selliseid võimalusi, kus maa oleks võimalikult odavam, rääkis Kiisler valitsuse pressikonverentsil.

Planeeringu koostamisel ootavad ees läbirääkimised maaomanike, loodukaistjate ja kohalike omavalitsustega.

Eelnõu näeb ette, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nig Harju, Rapla ja Pärnu maavanemad sõlmivad planeeringu koostamiseks, rahastamiseks ning ülesannete jaotamiseks koostöökokkulepe hiljemalt 30. maiks 2012. aastal. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise finantseerimine kavandatakse tagada riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.

Valitsuskabineti 22. septembril 2011. aasta nõupidamisel otsustati, et Eesti piires keskendub edasine 1435 mm standardil põhineva Rail Balticu raudteeliini arendustöö Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile koostöös siseministeeriumi ning teiste pädevate asutustega tehti ülesandeks korraldada Rail Balticu 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini teemaplaneeringud Eesti territooriumil ning töötada välja vajalik koordineerimismehhanism Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi pädevate asutustega.

7. detsembril 2011. aastal allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid Rail Balticu edasise arendamise kohta ühiste kavatsuste protokolli, mis muuhulgas näeb ette planeeringuprotsesside algatamise neis riikides Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassil.