Valitsus annab tööandjatele Toompea maja sajaks aastaks kasutada

 (11)

Tööandjate Keskliidu maja Toompeal, Kiriku 6
Tööandjate Keskliidu maja Toompeal, Kiriku 6 Foto: Jarek Jõepera, Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit kasutab Kiriku 6 asuvat endist aadlielamut juba alates 1998. aastast. Nüüd kavatseb valitsus pikendada liidule antud hoonestusõigust maksimaalse, 99-aastase tähtajani.

Liit taotles hoonestusõiguse pikendamist aprillis. Kuna viimati anti neile õigus maja kasutada 2006. aastal ja toona 36 aastaks, kestaks nüüd antud õigus 2105. aastani. Riigile kuuluvatele kinnistutele seatakse hoonestusõigus tavaliselt kuni 49 aastaks, pikema perioodi puhul ongi vaja valitsuse nõusolekut.

Tööandjad kohustuvad arhitektuurimälestiseks tunnistatud maja 2025. aastaks ka põhjalikult ära remontima. Hoonestusõigus erineb tavalisest rendileandmisest muuhulgas selle poolest, et lepingu lõpetamine on raske ja liit saab seega lisakindluse, et neid majast välja ei tõsteta.

Kinnistul asub ka teine hoone, mida mullu juulini kasutas MKMi majandusajaloo muuseum, mille tegevus on aga lõpetatud. Seetõttu seisab maja praegu jõude. Pikemas perspektiivis tahetakse mõlemad hooned anda RKASi käsutusse.

Hoone ehitati algselt aadlielamuna

Keskliidu kodulehelt võib lugeda, et aadlielamu Toompeal Kiriku tn 6 kuulus alates 18. sajandi teisest poolest Roosna-Alliku mõisast pärit Stackelbergide perekonnale. Aastal 1803 läks maja Roosna-Allikul esindusliku härrastemaja ehitanud vabahärra Otto Friedrich von Stackelbergi (1731-1802) pärandina tema vennapojale vabahärra Otto Gustav von Stackelbergile (1771-1811), hilisemale rüütelkonna peamehele. Toompea maja väärtuseks hinnati siis 8000 hõberubla.

Loe veel

Seotud lood:

1930ndateks oli majal pärandiosade pihustumise kaudu kümmekond omanikku, kellest üks oli Roosna Alliku viimase mõisahärra tütar paruness Anna von Stackelberg. Nad kõik lahkusid Eestist sakslaste ümberasumise käigus. Maja võttis üle Saksa Usaldusvalitsus.

Selles majas oli Eesti Vabariigi perioodil ka 4 korterit. 1918. a elas ühes neist tuntud poliitik Jaan Tõnisson. 1924. aastast asus majas Leedu saatkond, lisaks elas siin 1929. aastast ka Tšehhoslovakkia nõunik (mõlemad kuni 1938). Saksa okupatsiooni ajal paigutati majja majandusdirektoorium.

1945. aastal anti maja Toiduainete Tööstuse Ministeeriumile, 1957. aastal aga Kaubandusministeeriumile, mis 1993. aastal reorganiseeriti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiks. Keldriruumid korrastati tollase kaubandusministri Kuno Todessoni eestvõtmisel. 1964. aastal asutati tänane Majandusajaloo Muuseum.

21. oktoobril 1998 andis Vabariigi Valitsus protokollilise otsusega maja Eesti Tööandjate Keskliidu kasutusse. Lisaks keskliidule kolisid majja ka mitmed majandusharuliidud ja nii sai see nimeks Tööandjate Maja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare