Valitsus eraldas miljon eurot Kiviõli maade omandamiseks

 (101)
Valitsus eraldas miljon eurot Kiviõli maade omandamiseks
Foto: Priit Simson

Valitsus võttis tänasel istungil vastu otsuse eraldada miljon eurot Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri maade omandamiseks.

Rahandusminister Toomas Tõniste tegi valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009. Kiviõli Keemiatööstus kuulub Alexela gruppi.

Tõniste rõhutas pressikonverentsil, et valitsus ei otsustanud täna maade sundvõõrandamist, vaid miljon eurot eraldati läbirääkimisteks. Ta lisas, et loodetakse jõuda kokkuleppeni probleemi lahendamiseks.

Maade ostuhinnast rääkides ütles Tõniste, et numbritega on laialt ringi käidud. „Otsus on, et eraldada reservist miljon eurot, et läbirääkimised toimuksid millegi alusel. Et saaks teha ostupakkumise maaomanikele. Maa omanik ei saa kindlasti olla seisukohal, et see maavara kuulub temale," sõnas Tõniste.

Seotud lood:

Ka peaminister Jüri Ratas märkis, et sundvõõrandamine oleks viimane samm ja keegi pole sellest huvitatud.

N.R. Energy tahab kinnistute eest 5 miljonit

Maapiirkondade soojatootja N.R. Energy juhatuse liige Ahto Tisler ütles Ärilehele enne valitsuse otsust, et ettevõte tahab Kiviõli kinnistute eest ligi viis miljonit eurot.

Tisler sõnas, et kõnealustele maadele on seatud panga kasuks hüpoteek summas 6,8 miljonit eurot, millest on hetkel koos kasutatud laenusumma, intresside ja ennetähtaegase lepingu lõpetamise tasuga N.R. Energy kohustus panga ees 4,9 miljonit eurot.

„Ebavõrdses olukorras, kus Eesti riik on asunud meie arvelt intensiivselt eelistama Kiviõli Keemiatööstuse ärihuve, tuleb meil minna Eesti riigi vastu ja selline vastasseis on ilmselgelt ebavõrdsetel alustel. Seega eelistaksime leida muu lahenduse," rääkis Tisler. „Üks võimalus olukord lahendada oleks kaevandajal hüvitada N.R. Energy'le vähemalt laenu jääk arvestades, et tupikseisus ei ole N.R. Energy'l võimalik saada enda pikaajalisest investeeringutest rahalist kasu."

Tisler rääkis, et OÜ N.R. Energy toodetud soojusenergiat tarbib täna umbes 6500 kodu ja kontorit kokku 23 küttepiirkonnas üle Eesti ja laenusummat on kasutanud kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning katlamajade ehituseks erinevates piirkondades. „Kui riik sundvõõrandab meie laenude tagatise, siis tuleb leida uus võimalus finantseeringute tagamiseks, mis teeb ettevõtte majandusseisu, soojusenergia varustuskindluse ja tulevased investeeringud kahtlemata keerulisemaks."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare