"Põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetme näol on tegemist uue toetusega, mis on kutsutud ellu erakorralisteks olukordadeks. Täna näeme Aafrika seakatku tagajärjel sellist olukorda seakasvatussektoris," ütles maaeluminister Urmas Kruuse pressiteate vahendusel.

Kruuse sõnul on meetme eesmärk aidata põllumajandusettevõtjatel, kes on ohtlike taime- või loomahaiguste tõttu pidanud tootmise lõpetama, alustada uuesti tootmisega samas või mõnes teises põllumajandustootmise valdkonnas.

Meetme eelarve on üks miljon eurot ja sellega toetatakse tootmispotentsiaali taastamiseks vajalike elusloomade või mitmeaastaste taimede ostmist, aga ka taimekahjustuse haigustekitajate tõrjumist pinnasest.

Ühtlasi tõstetakse maaelu arengukava muudatustega mitme toetuse ühikumäära. Näiteks kasvas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse maksimaalne määr mikroettevõtjate puhul 40 protsendilt 50 protsendini abikõlblikust kulust.

"Seni on väikeste põllumajandustootjate aktiivsus selle toetuse taotlemisel olnud madal. Samas on keeruline olukord põllumajanduses toonud selgelt esile põllumajandustootjate vajaduse oma tegevuse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikesse tegevusaladesse, et maandada ühele tegevusalale keskendumisest tulenevaid riske, mis võivad olla näiteks seotud ilmastiku või tegevuse sesoonsusega," ütles Kruuse.

Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks tehtavate investeeringute toetuse puhul lisandub abikõlbliku tegevusena niisutussüsteemide rajamine.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetusel suurendatakse täiendava veekaitse lisategevuse toetuse ühikumäära kahelt eurolt hektari kohta aastas viie euroni.

Loomade heaolu meetme veiste toetuse ühikumäär kasvab 40 eurolt 44 euroni aastas ning emiste toetuse ühikumäär 24 eurolt 42 euroni aastas.

Maaeluministeeriumi teatel saadetakse muudatusettepanekud nüüd heakskiitmiseks Euroopa Komisjoni.

Kogu maaelu arengukava viie aasta toetuste maht on üks miljard eurot.