Juba selle nädala teisipäeval teatas valitsus, et jõudis kabinetinõupidamisel kokkuleppele järgmise aasta riigieelarve tuludes ja kuludes.

Teate järgi on riigieelarve maht on 8,5 miljardit eurot ning valitsussektor on 0,8 protsendiga SKP-st struktuurses ülejäägis.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimees, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski nimetas seda teadet ennatlikuks ja lisas, et päris lõpliku kokkuleppeni valitsus siiski jõudnud ei ole.

Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et sisuline kokkulepe on siiski olemas ning loodetavasti antakse eelarve eelnõu riigikogule ka 23. septembril üle.

"Kõige lõplikumad otsused langetab loomulikult parlament seadust vastu võttes ja nii on see alati olnud ja nii on see ka sel korral. Milles me oleme kokku leppinud, on eelarve sisu. Me oleme langetanud põhimõttelise otsuse valitsuskabineti tasemel," kinnitas Rõivas.

"Meil on olnud väga palju arutelusid ja vaidlusi, aga mul on hea meel, et need arutelud ja vaidlused on olnud väga asised ja konstruktiivsed," lisas ta.

Rõivase sõnul on eelarve koostatud konservatiivselt ning majanduskasvu toetavalt. Valitsuse prioriteetidel on peaministri kinnitusel kindel rahastus olemas.

„Võrreldes kevadel otsustatud riigieelarve strateegiaga on struktuurne ülejääk suurem 0,6 protsendipunkti võrra SKP-st,“ ütles peaminister. „Vajadust järgmisel aastal laenu võtta riigil ei ole. Eelarve ülejääk on vajalik selleks, et hoida riigi rahandus heas korras ning tagada kindlustunne tuleviku ees.“

Riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal üle kahe protsendi SKP-st. NATO liitlastega kokku lepitud 2 protsendi tasemele lisanduvad liitlasvägede vastuvõtmisega seotud kulud.

Valitsus on otsustanud ka täiendavad investeeringud piiriturvalisuse suurendamiseks, kohtumenetluse kiirendamiseks ning kiirabireformi jätkamiseks.

Eelarves on kate ka valitsuses juba varem kokku lepitud tulumaksu langetamise, töötuskindlustusmakse langetamise ja lastetoetuste tõusu tarbeks.