Peaminister annab eelarve eelnõu riigikogule homme, teatas valitsuse pressiteenistus.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile hoida riigieelarve jätkusuutlikuna, püsib valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti prognoositavast SKPst.

2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Eesti julgeoleku tugevdamiseks kasvavad sõjalise kaitse kulud 2,18 protsendini SKPst ehk panustatakse 28 miljoni eurot rohkem kui 2016. aastal. See on läbi aegade suurim tõus.

Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas jätkuvad piiriturvalisuse tõstmiseks idapiiri väljaehitamise tööd, milleks eraldatakse 2017. aastal 20 miljonit eurot. Kiirreageerimisvõime suurendamiseks eraldab valitsus 2,7 miljonit eurot. Siseturvalisuse valdkonna töötajate – politseinikud, päästjad, jt – palgafond kasvab 3 protsenti.

Ääremaastumise leevendamiseks ja riigihalduse tõhusamaks muutmiseks jätkab valitsus riigireformiga, mille üks osa on haldusreform, mille läbiviimiseks ja omavalitsuste ühinemiseks ette nähtud 14 miljonit eurot. Haldusreformi eelarve kokku 65 miljonit eurot.

Madalapalgalised ja pensionärid saavad lisaraha

Valitsus jätkab riigireformi raames valitsemise mahu vähendamisega - 2016-2019 väheneb valitsussektori töötajate arv kokku hinnanguliselt 1300-1500 võrra. Väheneva personali arvelt vabanevad vahendid suunatakse valitsussektori palkade kasvuks.

Majanduskasvu edendamiseks langetab valitsus tööjõumakse. Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt 180 eurole kuus, sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 41,7 miljoni euro võrra. Inimeste maksukoormus väheneb 0,2 protsendipunkti.

Madalapalgaliste inimeste toimetuleku paranemiseks käivitub madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse. Samuti hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 115 euro suurust toetust.

Lastega perede elujärje parandamiseks on eelarves mitu uut meedet. Tuleb uus lasterikka pere toetus – vähemalt kolme lapsega perele makstakse 2017. aasta 1. juulist lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha.

Eesti on 2017.aasta teises pooles Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistumise läbiviimiseks on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 66 miljonit eurot.