Valitsus kinnitas täna gaasitoru ehituseks veealuse hoonestusõiguse eelnõu

Valitsus kinnitas neljapäeval eelnõu Eesti-Soome gaasitorule Balticconnector hoonestusloa andmiseks ja suurendas investeeringu tegemiseks Eleringi aktsiakapitali 40 miljoni euro võrra, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

„Eesti on juba ühendatud Soomega kahe elektrikaabliga, nüüd saame astuda sammu edasi ning ühendada nii Leedu, Läti kui Eesti gaasiturud samuti Soomega,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „Lisaks turgude ühendamisele ja suuremale turule on Balticconnector oluline energiajulgeoleku seisukohalt. Mida rohkem on energiaühendusi, seda suurem on gaasi tarnekindlus,“ lisas minister.

Elering saab eelnõu kohaselt hoonestusloa 50 aastaks. Gaasitoru veealune osa kulgeb Pakri poolsaarelt Inkooni Soomes. Eesti majandusvööndis on toru pikkuseks ligikaudu 33 kilomeetrit, kokku on Balticconnectori veealuse osa pikkus 77 kilomeetrit. Eestit ja Soomet ühendavad gaasiühenduse kogupikkus on 153 kilomeetrit ning hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu toetus katab 187,5 miljonit eurot. Hoonestusloa andmisele eelnesid keskkonnauuringud.

Gaasitoru on osa üle-euroopalisest energiavõrgustikust TEN-E, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu energiaturu efektiivne toimimine energiavarustuse töökindluse ja mitmekesistamise kaudu. Balticconnector valmib 2019. aasta lõpus. Sama programmi raames on otsustatud ka Baltimaid ja Poolat ühendava gaasitoru rajamine, mis valmib aastal 2022. Nende ühenduste valmimise järel on nii Baltimaad kui Soome füüsiliselt ühendatud Euroopa Liidu ühise gaasituruga ning siinsetele tarbijatele laienevad ühiselt funktsioneeriva gaasituru kõik eelised. Balticconnectori rajamist näeb ette ka Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) ja valitsuse tegevusprogramm.

Eleringi aktsiakapitali suurendamise eesmärk on viia läbi suuri investeeringuid nagu Balticconnector ja Eesti ning Läti vahelise gaasiühenduse läbilaskevõime suurendamine.