Valitsus kulutab heal ajal reserve ja maksab laene. Rahandusministeerium selgitab, miks see hea on

 (10)
Valitsus kulutab heal ajal reserve ja maksab laene. Rahandusministeerium selgitab, miks see hea on
Foto: Rauno Volmar

Valitsus on läinud haigekassa ja töötukassa reservide kallale. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitab, miks selles midagi imelikku ega halba ei ole.

Eile tutvustas rahandusministeerium suvist majandusprognoosi, mille järgi hakatakse tegema riigieelarvet. Üks opositsiooni kriitikaobjekte on olnud pidevalt see, et valitsus võtab raha haigekassa ja töötukassa reservidest. Valitsus ja rahandusministeerium ütleb, et sellega makstakse laene, Aivar Sõerd reformierakonnast aga ütleb, et laene makstakse graafiku alusel ja tegelikult lapitakse eelarve miinust.

Sõerd uuris välja, et ehkki meil peaks haigekassa ja töötukassa reservides kokku olema 990 miljonit eurot. Tegelikult on aga olemas 725 miljonit. „Kus on ülejäänud raha?" küsib Sõerd.

Rahandusministeerium ei varjagi, et reserve kulutatakse, aga makstakse ka laene. Kui 2018. aastal maksti laene tagasi 2 miljonit eurot, siis alates 2019. aastast 70 miljonit aastas. „See, kas maksame laene tagasi graafikujärgselt või erakorraliselt ei oma antud juhul tähtsust. Alati on valik, kas negatiivse rahavoo juures (arvestades kõiki finantseerimistehinguid ja laenu tagasimakseid) vähendada võlakoormust, nagu me teeme, või hoopis säilitada/kasvatada reserve ja laenata selleks raha juurde," toob Kirsipuu välja dilemma. Ta ütleb, et täna on finantsiliselt mõistlik maksta tagasi laene ja mitte suurendada reserve. Miks nii?

Kirsipuu ütleb, et reservide tootlus on kõrge inflatsiooni taustal väga madal või isegi negatiivne, mistõttu nende reaalväärtus ajas väheneb.

„Reservid on ka pärast prognoosis ette nähtud vähenemist piisavad, et tagada valmisolek võimalikeks kriisideks," rahustab Kirsipuu.

Ta selgitab edasi, et kui soovitakse saavutada struktuurne tasakaal, mida valitsus praegu tahab, siis võrreldes eile avaldatud prognoosiga rahavoo pilt paraneb ning võlakoormus väheneb veelgi.

„Riigi seisukohast on oluline, et laenude ja reservide suhe ei muutuks majanduse headel aegadel halvemaks ja riigi eelarvestrateegias seatud struktuurse tasakaalu saavutamise korral see suhe paraneb ehk riigi finantspositsioon muutub paremaks," ütles ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare