Valitsus lükkas uue ehitusseaduse arutelu edasi
Valitsus otsustas lükata eelnõu arutelu nädala võrra edasi, teatas ETAle valitsuse pressibüroo.
Majandusministeerium koostas ehitusseaduse eelnõu, sest ehitusvaldkond on väga ressursimahukas ja seetõttu nii oluline, et vajab omaette seadust. Seni kehtiv planeerimis- ja ehitusseadus jaguneb kaheks- ehitusvaldkonda käsitleb ehitusseadus ja planeerimist planeerimisseadus.
Hetkel Eestis kehtiv seadusandlus reguleerib ühiskonnale olulisi ja ka potentsiaalselt ohtlikke tegevusi kaheselt.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on esimene võimalus tegevuse liberaliseerimine nii, et selle tegevusega võivad tegeleda kõik seda soovivad ja nõuetele vastavad isikud, kellelt on õigus nendepoolse nõuete rikkumise korral võtta õigus tegutseda selles valdkonnas.
"Teine võimalus on öelda, et oma tarbeks võib isik tegevusvaldkonnas tegutseda, kuid majanduslikke huve eesmärgiks seadvalt võib tegutseda vaid ettevõtja," märgib ministeerium seletuskirjas. "Ja kui ettevõtja rikub tegevusnõudeid, siis võetakse talt õigus tegutseda antud tegevusvaldkonnas, samas enda tarbeks tegutsemise õigus jääb."
Majandusministeerium tõi näiteks juba eeltoodud transpordi valdkonna, kus igaüks võib sõita küll autoga, kuid näiteks taksoveo teenust võib osutada vaid teatud tingimustele vastav isik. Kui füüsilisest isikust ettevõtjalt võetakse õigus osutada taksoveoteenust, siis autojuhtimise õigust talt ära ei võeta.
Eelnõu koostamisel oldi seisukohal, et ehitisalane tegevus on analoogne oma olemuselt eeltoodud taksoveoteenuse osutamisega. Seetõttu peeti eelnõu koostamisel silmas ka järelevalve võimalusi ning eelnõu üldist eesmärki ehk tagada ehitise ohutus.
Eelnõu koostamisel vaagiti kehtiva regulatsioon puudusi ja voorusi ning seetõttu on eelnõus lisatud iseehitamise võimalus väikeehitiste ehitamise korral. Suuremaid ehitisi ehitatakse aga reeglina ettevõtluse korras ja seega peab majandusministeerium mõistlikuks, et ka ehitusvaldkonnas teeksid seda ettevõtjad. "On oluline ka fakt, et kui suuremahulise ehitise ehitamise õiguse äravõtmine on õigustatud sellise ehitaja pädevuse puudumise tõttu, siis koerakuuti seesama ehitaja ehitada ikka võib," märkis ministeerium seletuskirjas.
Eelnõus on seetõttu nähtud ette regulatsioon, mille kohaselt igaüks võib ehitada endale kuni 60 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga ja kuni viie meetri kõrgust väikeehitist, maja (ühepereelamut), suvilat, aiamaja ja taluhoonet.
Eelnõu näeb ette ettevõtjale väljastatava tegevuslitsentsi asendamise ettevõtja kohustusliku registreerimisega. Seetõttu saab ettevõtja ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde teostamise ehk ehitusuuringute või arhitektuur-ehitusliku, ehitusliku, soojavarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni ja ventilatsiooni projekteerimise või nimetatud ehitusprojektide ekspertiisi teostamise või ehitamise ning soojavarustus-, ventilatsiooni-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja nõrkvoolutööde tegemise.
Selline regulatsiooni muutus on tingitud tegevuslitsentside väljastamise üldise problemaatikaga. Nimelt kontrollitakse tegevuslitsentsi taotleva ettevõtja kohta käivaid andmeid vaid tegevuslitsentsi väljastamise hetkel, mis tekitab olukorra, kus riik on väljastanud loa tegutseda teataval tegevusalal ettevõtjale, kelle kohta ta tegelikult informatsiooni ei omagi. Majandusministeerium märkis, et seega ei näita tegevuslitsents ei ettevõtja pädevust ega ka näiteks mitte ettevõtja maksukohustuste täitmist.
Eeltoodust lähtuvalt leiti majandusministeeriumis, et ettevõtja poolt esitatavatel andmetel põhinev register on tunduvalt kasulikum nii riigile, ettevõtjale kui ka ehitise omanikule, kui tegevuslitsentside väljastamise jätkamine. Registril põhineva regulatsiooni korral on tagatud avalikkusele kättesaadav info ehitusuuringute tegemise, projekteerimise, ehitamise, ehitusjärelevalve ja ehitiste ja ehitusprojektide ekspertiisi tegemise alal tegutsevate ettevõtjate kohta.
Registri olemasolu on vajalik ka järelevalveasutustele, eelkõige linna- ja vallavalitsustele, kelle ülesandeks on teostada eelnimetatud ettevõtjate üle järelevalvet.
Eelnõu kohaselt asendatakse Eesti riiklik hooneregister ja Eesti riiklik ehitusregister riikliku ehitisregistriga. Ehitisregistri eesmärgiks on koondada riigi territooriumil asuvate nii kasutusele võetud kui ka pooleli olevate ehitiste andmed ühte andmebaasi, kindlustades ehitiste ümberehituste, rekonstrueerimiste ja laienduste registreerimisega ehitisregistri andmete uuenemine.
Ehitisregister annab ülevaate riigi hoonestatusest, aitab planeerida ehitustegevust ja korraldada ehitusjärelevalvet. Ehitisregistrisse kantud andmed on abimaterjaliks erinevate sotsiaal- ja majandusprotsesside analüüsimisel ja prognooside tegemisel ning mitmesuguste arengukavade koostamisel. Ühtlasi kasutatakse ehitisregistri andmeid ehitusalase statistika koostamisel ja ehitise omanike poolt ehitistega tehtavates toimingutes. Ehitisregistri andmed on vajalikud mitmete nii riigiasutustele kui ka kohalikule omavalitsusele.
