Valitsus otsustas maakondade ametnikud ühistesse tööruumidesse kokku kolida
Rahandusministeerium teatas täna, et valitsus toetas riigimajade loomist maakondadesse, et parandada riigiteenuste kättesaadavust ning säästa kinnisvarakuludes. Sarnaste teenuste pakkujad koondatakse ühismajadesse kõikides maakondades, välja arvatud Tartus ja Tallinnas. Kokkukolimiste põhjuseks on praegune olukord, kus riigiasutused paiknevad maakonnakeskustes hajutatult ning see on teenuste kasutajale ebamugav, tööruumid on liiga suured (keskmiselt 30m2, eesmärk 20m2) ning asutused ei tee piisavalt koostööd. RKAS hindab, et iga vähenev ruutmeeter aitab aastas riigil kokku hoida 135 eurot.
Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud kontseptsiooni alusel luuakse riigimajad kõikidesse maakondadesse va Tallinn ja Tartu. Need hakkavad asuma maakonnakeskustes, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning paiknevad koos mitmed riigiasutused.
Vabad büroopinnad tekitavad RKAS-ile kulu (sh saamata jäänud tulu) ligikaudu 1 miljon eurot aastas. Riigimajade kontseptsiooni kohaselt tehakse kolimis- või optimeerimisettepanek ca 42 000 ruutmeetri riigiasutuste kasutuses oleva büroopinna kohta. Ettepanekute kohaselt on võimalik kasutatavat pinda vähendada ca 11 000 m² võrra (26%).
RKAS-i analüüs ütleb ka, et riigiasutuste ruumikasutuse ebaefektiivsust suurendab saalide olemasolu hoonetes ning nõupidamisruumide rohkus.
Esialgsete hinnangute kohaselt tuleks praegu maakonnakeskustes asuvate büroohoonete tuleohutuse ja kaasaegsetele töökeskkonna nõuetele vastavaks viimiseks investeerida ca 40 miljonit eurot, kokkukolimisteks vajalikud investeeringud jäävad 26 miljoni euro juurde. See tähendab, et investeeringud tehakse vaid pikemas perspektiivis vajalikesse hoonetesse, mille kaudu hoiab riik ühekordselt kokku ca 14 miljonit eurot investeeringutelt ehk püsikuluna kuni 1 miljon eurot aastas kapitalikomponendina. Mittevajalikuks jääva vara müümisest oleks võimalik teenida ühekordset tulu kuni 2,2 miljonit eurot, kinnitab analüüs.
Riigihalduse minister Jaak Aab tõdes, et mida rohkem kasutatakse e-teenuseid ja väheneb vajadus otsekontaktide järele, seda paindlikumalt ja targemalt tuleb riigiteenuseid pakkuda. „Ühelt poolt vähendab see inimeste ja ettevõtjate ajakulu ning lihtsustab teenuse tarbimist, teisalt soodustame asutuste vahelist koostööd. Lisaks hoiame kokku kinnisvarakuludes."
Riigimajade loomisel eelistatakse võimalusel valdkondlikke kooslusi, kus saaks ühest kohast ja koordineeritult pakkuda sise- ja liiklusturvalisuse, töö ja heaolu, põllumajandus- ja keskkonna valdkonna teenuseid.
Kui kokku ametkonnad kolitakse, oleneb piirkonna eripärast. Näiteks Raplasse saaks luua ühe riigimaja koos peamiste teenustega, samas Rakveres tuleks luua pigem valdkondlikke riigimaju. "Ka omavalitsustes oodatakse plaanide realiseerumist. Ootused teenusepakkumise korrastamisele on suured," lisas Aab.
Kaugtöökohad riigimajades hakkavad pakkuma eelkõige ajutist töötamise võimalust. Näiteks kui töötaja põhitöökoht asub Tallinnas ja töö iseloom seda võimaldab, saab töötaja töötada aeg-ajalt maakonna riigimajas, kus on loodud töökoht koos turvalise andmesideühendusega.
Investeerides riigimajadeks valitud hoonetesse on võimalik riigile kuuluvaid büroopindasid kasutada tõhusamalt ning luua parem töö- ja teeninduskeskkond. Riigiasutuste pinnakasutus maakondades väheneb ligi veerandi võrra ning samuti väheneb tühjalt seisvate ruumide hulk.
