Valitsus peab võtma seisukoha: kas toetada Eestis kõrgepalgaliste töökohtade loomist või mitte

Valitsuse istungi päevakorras on arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta, mis soodustab kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ja uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist ja aitab Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks.

Vabaerakonna saadikurühm algatas eelnõu sooviga kehtestada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir, sotsiaalmaksu maksmise kohustus säiliks kuni neljakordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni.

Statistikast lähtudes kehtestaks vastava määra iga-aastaselt valitsus. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei kuuluks sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta II kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt ülempiiriks 3432 eurot.

Seletuskirja järgi oleks otsene sotsiaalmaksu laekumise vähenemine 2017. aasta seisuga umbes 87 miljonit eurot aastas. Algatajate sõnul kompenseerivad sotsiaalmaksu vähemlaekumise Eestis säilivate ja uute kõrgepalgaliste töökohtade maksutulu, kaasa arvatud tarbimismaksud.

Tööandjate Keskliit peab sotsiaalmaksulae kehtestamist õiglaseks ja majanduse seisukohalt vajalikuks. Lagi sotsiaalmaksukohustusele on seda enam õigustatud, kui ka töötaja enda pension enam sissetulekust ei sõltu, öeldakse tööandjate esinduse kirjas valitsusele.

Tootlikkuse kasvu ja töökohtade säilimise kaudu võidaksid tööandjate sõnul sotsiaalmaksulaest ka need, kelle enda palk piirmäärani ei ulatu. Samuti motiveerib sotsiaalmaksulagi omanikutulu asemel rohkem palka maksma ja vähendab töösuhte varjamist.

„Tööandjad rõhutavad õigusega, et Eesti vajab innovatsiooni – see aga eeldab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. On tähelepanuväärne, et Tööandjate Keskliidu hinnangul võidaks sotsiaalmaksualest tervikuna kõige rohkem tööstussektor, mis moodustab 16% Eesti majandusest," ütles vabaerakondlane Andres Ammas.