Valitsus saatis ehitusseaduse eelnõu Riigikokku

Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikokku ehitusseaduse eelnõu, mille kohaselt igaüks võib endiselt endale ise maja ehitada, kuid ehitusettevõtjad peavad sõlmima vastutuskindlustuse lepingu.

Majandusministeeriumis ette valmistatud ja ajakirjanduses suurt tähelepanu leidnud seaduseelnõu projekti kohaselt võib igaüks endale ehitada kuni 60ruutmeetrise väikeehitise, taluhoone, suvila, ühepereelamu ja aiamaja, nagu seda võis teha ka kehtiva seaduse alusel.

Ehitusettevõtjate jaoks muutub uue seadusega kohustuslikuks vastutuskindlustus, ütles seaduseelnõu tutvustades majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Neeme Nõmme. Teise olulise muudatusena ettevõtjate jaoks kaovad senised tegevusload ja ettevõtjad peavad end registreerima riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris.

Registrisse kandmine on ettevõtjale tasuta, erinevalt kehtiva seadusandluse alusel tegevuslubade taotlemisest, mille pealt peab maksma riigilõivu.

Seaduseelnõu kohaselt ühendatakse hoone- ja ehitusregister ühtseks ehitisregistriks. Viimase eesmärgiks on koondada nii kasutusele võetud kui pooleli olevate ehitiste andmed ühte andmebaasi, kindlustades ehitiste ümberehituste, rekonstrueerimiste ja laienduste registreerimisega ehitisregistri andmete uuenemine.

Praegu reguleerib ehitusvaldkonda planeerimis- ja ehitusseadus, mis käsitleb nii planeerimist kui ka ehitust, kusjuures detailne regulatsioon selles seaduses puudub.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on mõlemad valdkonnad mahukad ning vajavad ühiskonnale olulistes küsimustes detailset regulatsiooni, teatas ETAle valitsuse pressibüroo. Kuna ehitusvaldkond on väga ressursimahukas ja oluline, siis vajab selle valdkonna reguleerimine omaette seadust. Seletuskirja kohaselt on seaduse rakendamiseks vajalik riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri olemasolu.

Kuna riiklik erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate register on asutatud turismiseaduse alusel, siis registri asutamise kulutusi ei ole vaja teha. Registri pidamise kulutused kaetakse eeltoodud põhjustest lähtuvalt riigieelarvest majandusministeeriumi eelarverealt. Lisaks eeltoodule on vajalik täiendavalt rahastada tehnilise järelevalve inspektsiooni.

Vajalik on luua täiendavaid töökohti, mille jaoks on personalikuludesse täiendavalt vaja 480.000 krooni ja sotsiaalmaksukuluks 158.400 krooni. Sellele lisaks on vaja 550.000 krooni majandamiskuludeks. Kohaliku omavalitsuse poolse riikliku järelevalve funktsiooni finantseerimiseks ei ole eraldi kulutusi riigieelarvest ette nähtud, kuna kohalik omavalitsus on seda funktsiooni juba eelnevalt planeerimis- ja ehitusseaduse alusel täitnud. Samas on eelnõu kohaselt ette nähtud kohaliku omavalitsuse ametiisiku poolt haldusõiguserikkumise protokolli koostamise korral rahatrahvi laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse.