Valitsus tahtis tõsta hobiaednikele mõeldud väetiste riigilõivu kuni 1000 korda. Kes selle nurjas?

 (44)
RODOSHOW HANSAPLANTIS
RODOSHOW HANSAPLANTISFoto: Pille-Riin Pregel

EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) sekkumise tulemusena läks väetiste riigilõivu eelnõu remonti, sest praegusel juhul teeksid hobiaednikele mõeldud väetiste riigilõivud hirmsa hüppe, ehk kasvaksid kuni 1000 korda, teatas organisatsioon.

Nimelt suurendaks kavandatav väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muudatus väikeste väetisekäitlejate maksukoormust kordades, samal ajal, kui suurte väetisekäitlejate maksukoormus väheneks. Näiteks hakkaks tuhandeid tonne aastas üht väetist käitlev ettevõte maksma sama palju kui hobiaednikele 100 kg aastas turustav väetise käitleja, ehk 65 eurot iga registrisse kantud väetise eest! Sellise ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega ei saa EVEA nõustuda ning soovib vastava seaduse eelnõu tagasivõtmist või olulist muutmist.

Üleeile toimunud Riigikogu maaelukomisjoni istungil, kus osales ka EVEA volikogu liige Ille Nakurt-Murumaa ja vastava valdkonna liikmesettevõtete esindajad, nõustuti, et maaeluministeerium peab eelnõud täiendama, kuna EVEA tõstatatud probleemid on ka komisjoni arvates olulised ja vajavad lahendamist. Maaeluministeeriumile tehti ülesandeks konsulteerida eelnõu täiendamise käigus huvitatud osapooltega, sh ka EVEAga, ning arvestada muudatuste tegemisel väikekäitlejate õigustatud huvidega.

Seotud lood:

EVEA on seisukohal, et nimetatud eelnõul on tugev negatiivne mõju väikese ja keskmise suurusega väetiste käitlejatele (umbes 100 ettevõttele) ning selle vastuvõtmine tooks kaasa ebaproportsionaalselt suured täiendavad rahalised kohustused seoses väikepakendites ja väikestes kogustes turustatavate väetiste registreerimisega väetiseregistris.

„Meie infomatsiooni kohaselt, mida oleme kogunud vastava valdkonna väikeettevõtjatelt, kasvavad plaanitava seaduse muudatuse tulemusena nende riigilõivud jaepakendites müüdavatelt väetistelt 400 kuni 1400 korda,“ toonitas EVEA asepresident, ManNet Partners Baltics OÜ juhatuse liige Marina Kaas. „Sellised hüppelised riigilõivude tõstmised on vastuvõetamatud ning vastuolus riigilõivude kulupõhisuse põhimõttega,“ lisas ta.

EVEA leiab, et eelnõu ja seletuskiri sisaldavad palju vastuolulisi väiteid ning uuenduse väidetav lihtsustamise eesmärk ei kompenseeri sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et „Nimetusepõhise ühetaolise riigilõivumäära kehtestamisega ei planeerita riigilõivu laekumise suurenemist riigieelarvesse.“ Tegelikult tuuakse kohe samas lõigus muudatuse põhjenduseks vajadust katta lõivude menetlusega seotud kulud, mille osas oli senise korra järgi tulude alalaekumine umbes 33% (2016. a andmetel 25 885 eurot). Lisaks laiendatakse eelnõuga registreerimisekohustust „EÜ VÄETIS” märgistusega väetistele, mis selgelt suurendab oluliselt riigilõivude laekumist.

„Loogiline oleks eeldada, et muudatuse tulemusena tõuseksid riigilõivud ühtlaselt ja proportsionaalselt kõigile turuosalistele ning see tõus ei ületaks menetluskulude prognoositud puudujääki (tõenäoliselt 33-35%). Praeguse redaktsiooni jõustumisel aga maksaksid kogu puuduoleva summa vaid väikekäitlejad ning lisaks maksaksid nad kinni ka lõivukohustuse summaarse alanemise suurkäitlejatele, kelle kogused on suured, kuid nomenklatuur kitsas,“ tõi Kaas esile. EVEA usub, et see ei olnud eelnõu autorite tegelik kavatsus, kuna see oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja euroopaliku ettevõtluspoliitika alustega, mis eeldavad väikeettevõtete huvidega arvestamist („Think Small First“ – põhimõte).

EVEA rõhutab, et registripidaja halduskulude vähendamine on võimalik läbi tööviljakuse tõusu või protsesside automatiseerimise.

EVEA leiab, et lisaks ebaproportsionaalsele VKE-de rahalisele koormamisele, on eelnõul selge negatiivne keskkonnamõju, kuna kavandatav uus süsteem soosib suurtes kogustes samanimeliste väetiste käitlejaid, ehk ettevõtteid, kelle tegevusest tulenev keskkonda potentsiaalselt saastav mõju on suur. Ka see ei ole loodetavasti eelnõu autorite ega seadusandja tegelik kavatsus.

Loe veel

EVEA ettepanekute kohaselt tuleks kehtestada mitte nimetusepõhine vaid liigipõhine süsteem kombineerituna kogusepõhise süsteemiga ning määratleda väikepakendi ja suurpakendi mõisted.

Lisaks märgib EVEA, et muudatuste plaanitav jõustumine alates 01.01.2019 ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Ettevõtjatele tuleb anda piisavalt aega tutvuda ja kohaneda uue õigusnormiga, eriti kui sellega kaasneb nende kulude oluline kasv.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare