„Peamised muudatused seonduvad alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäära ühtlustamisega tavaliste tubakatoodete kõrval. Sellised tooted on alternatiiviks tavalistele sigarettidele ning ei pruugi olla tervisele ohutud. Seaduseelnõu muudatuste eesmärk on rahva tervise kaitse ja konkurentsi tagamine tubakaturul. Tubaka ja alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäärad on ühtlustatud Lätis, Soomes ja mitmetes teistes Euroopa riikides,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Alternatiivne tubakatoode on seaduse mõttes klassikalistest tubakatoodetest erinev nikotiiniga või nikotiinita toode, mida kasutatakse sarnasel eesmärgil tubakatoodetega - näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine (nt aurukivid) ja muud.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäär on eelnõu kohaselt 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Tubaka tahke aseaine, nt aurukivide, aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on 76,84 eurot kilogrammi kohta. Euroopa Liidu liikmesriikide seas maksustatakse e-vedelikke näiteks Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Ungaris, Soomes, Sloveenias, Kreekas ja Lätis. Viimases on aktsiisimäär diferentseeritud ja maksimaalne määr on Eestis kavandatavast määrast ca 0,1 eurot madalam. Soome ja Ungari alustasid maksustamisega sellel aastal. Soomes on aktsiisimäär 0,3 eurot milliliitri kohta. Tarbijale, kes kasutab näiteks 10 milliliitrit tubakavedelikku nädalas, tähendab see lisakulu kuni ca 2,4 eurot nädalas.

Lisaks ühtlustatakse eelnõuga sigarite ja sigarillode aktsiisimäära teiste tubakatoodetega läbi kahekomponendise aktsiisimäära kehtestamise. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10% nende maksimaalsest jaehinnast.

Mitmeid muudatusi tehti ettevõtja halduskoormuskulude vähendamiseks ja maksuhalduri töö lihtsustamiseks. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Eelnõu väljatöötamine oli ette nähtud valitsuse tööplaanis ning selle mõju maksulaekumistele on 2018. aastal ligikaudu 1,1 miljonit eurot.