ESM-is osalemine tervikuna on Eesti jaoks olnud valituse hinnangul tagatis, et majanduslikesse raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut ning ei ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust. Aruandes jõutakse järeldusele, et vaatamata suvel kujunenud pingeliselt olukorrale Kreeka ümber ei sattunud euroala kui terviku püsimine kahtluse alla.

"Neljal juhul viiest on kaitsemehhanismid (EFSF ja ESM) tõestanud, et tingimuslik toetus aitab kriisist välja. Ka viies juhtum Kreeka näol on nüüd ESMi programmi raames saanud vähemalt esialgu uue hingamise," seisab aruandes.

ESMi toetusvahendite valik peegeldab erinevaid kaitsemeetmeid finantsstabiilsust ohustuvate tegurite vastu. Seniste toetusvahendite põhirõhk on olnud tagada riigirahanduse stabiilsust sobivas kombinatsioonis pangandussektorist tulenevate riskide maandamisega.

ESM-i kogukapital on alates 1. jaanuarist 2015.a Leedu liitumise tõttu 704,8 miljardit (mld) eurot, millest 80,15 mld eurot on sissemakstav kapital ning 624,64 mld eurot sissenõutav kapital.

Eesti osalus on 0,1847% kogukapitalist ehk 1,302 mld eurot, millest sissemakstav kapital 148,8 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,1532 mld eurot.