Järgneb riigikantselei saadetud Sven Kirsipuu vastulause täies mahus:

Iga Exceli tabel ei ole veel analüüs

Peaministri rahandusnõunik Sven Kirsipuu kirjutab eesolevate muudatuste võimalikust mõjust perede eelarvetele

Vaadates nädala lõpus AK uudiseid jäi silma lugu, kus toodi välja maal elava paljulapselise pere kasvavad kulud seoses kütuseaktsiisi tõusuga. Eeldasin, et järgneb samasugune numbriline kommentaar ka selle kohta kui palju see paljulapseline pere kasvõi ainuüksi lastetoetuse tõusust võidab. Eksisin. Selle asemel võeti intervjuu kokku sõnadega: „Kallima kütuse hinnaga maksab see 5-lapseline pere kinni uue valitsuse kava tõsta lastetoetusi, tulumaksuvaba miinimumi ja sotsiaalmaksu 1% langetamise.“

See väide oli nõutukstegevalt eksitav. Isegi nii palju kütust tarbiva perekonna puhul kasvab kütuse kulu 2019. aastaks sõltuvalt läbisõidu eeldustest ca 54 euro võrra kuus, kuid sellele vastab teiselt poolt antud juhul 230-eurone lastetoetuse tõus. Ehk kokku 176 eurot puhtalt kätte. Lugu oleks kohe palju rõõmsam olnud. See 176 eurot on seejuures ainult lastetoetusega arvestades, selle summa sees pole tööjõu maksude langetamise otsest positiivset mõju sissetulekule ja laiemalt majanduskasvule, keskmist palga tõusu nendel aastatel, ega ka kütuse hinnatõusuga kaasnevat kaudset mõju üldisele inflatsioonile.

Tarbijahindade puhul räägime me siiski suurusjärgust maksimaalselt 0,15 protsendipunkti aastas ehk kokku ca 0,6 protsenti ja näiteks toiduainete puhul 0,02 protsendipunktist aastas ehk nelja aastaga ca 0,08 protsenti. Samaaegselt ulatub keskmise palga kasvu prognoos, muuhulgas kasvavast tööjõupuudusest tulenevalt, ca 26 protsendini ja üldine inflatsioon kasvab vahemikus 2,2–2,9 protsenti aastas. On muidugi arusaadav, et tarbimiskorvid on inimestel erinevad, nagu ka keskmise palga kasvuväljavaated, kuid kuidagi tuleb üldistada.

Püüdes eeltoodust tulenevalt anda oma tagasihoidlik panus debati tasakaalustamiseks, tõin illustratsiooniks mõned meedias levinud näited peretüüpidest ja erakondade poolt planeeritavate otsuste mõjudest peredele. Mitte pretendeerides seejuures analüüsile, vaid lihtsustatud näidetele kujuneva olukorra ilmestamiseks. Igaüks võib ise konstrueerida kümneid erinevaid peretüüpe, erineva sissetulekuga ja kütusekuluga, kuid eesmärk oli AK intervjuu valguses panna mõtlema, miks kütuseaktsiis tõuseb. Kas sellest juhtub midagi ka tulude poolel. Ja kellel eelkõige.

Keegi ju ei väidagi, et ei leidu inimesi või peresid, kes kokkuvõttes rahaliselt midagi ei võida või hoopis kaotavad, kuid muudatuste mõju kõikidele inimestele, arvestades nende erinevaid tarbimisharjumusi ja sissetulekuid, on pehmelt öeldes keeruline hinnata ja see ei olnudki eesmärk.

Peremudelite arvutuste osas on kritiseeritud eeldust, et sotsiaalmaksu langetamine jõuab varem või hiljem ka töötaja palka ning ka seda, et lähtutud on keskmisest palgast, mitte mediaanist.

Makromajanduslikult vaadeldakse maksukiilu ehk ettevõtte palgafondist riigi poolt maksudena ära võetavat raha hulka tervikuna ja sõltumata sellest, kas maksu tasub töötaja või tööandja. Põhjus on selles, et tööturul osalejatel ei ole viimase osas erilist vahet. Ettevõtet huvitab palgafond tervikuna ja töötajat netopalk. Kui ettevõte on nõus väheneva tööjõu ja seega kasvava konkurentsi tingimustes maksma oma töötajatele palgafondina x summa, siis ei ole põhjust eeldada, et maksukiilu vähendamise tulemusena tekkiv lisaraha palkadesse ei jõua.

Kindlasti leidub keegi, kelle palk ei suurene ehk nii suures summas, kuid ka tabelis oli mainitud, et tegemist on maksimaalse võiduga ja seda 2019. aasta keskmise palga puhul.

Mediaanpalk on tõepoolest tänuväärne indikaator hindamaks niiöelda keskmise eestlase palgatulu. Tema puudusteks on paraku osalise tööaja sisaldumine andmetes, ainult palgatulu arvestamine ning asjaolu, et see arvutatakse välja maksudeklaratsioonide põhjal. Viimased on aga mõjutatud ümbrikupalkadest ehk seeläbi moonutatud. Seetõttu kasutatakse ka makromajanduslikes mõjuanalüüsides eelkõige statistikaameti pakutavat keskmise palga indikaatorit, kuigi kõrvale võib vaadata loomulikult ka mediaanpalka.

Kokkuvõttes mõistan, et lihtsam on vaadata iga üksiku maksumuudatuse mõju eraldi ja ega head tervikanalüüsi veel ei olegi, kuid kolmveerand arvutust oleks esialgu ehk ikkagi parem kui pool.

Sven Kirsipuu, peaministri rahandusnõunik