Välja rändavad valdavalt harimatud, Eestisse tulevad enamasti kõrgharitud inimesed

Statistikaamet esitleb kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2015“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat koondab ühiste kaante vahele keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu ülevaate.

Peaanalüütik Siim Krusell teeb ülevaate 2014. aastal Eesti rahvastikus ja sotsiaalelus toimunud muutustest. Krusell toob positiivsena välja, et mullu töötus vähenes ja reaalpalga mõõdukas kasv jätkus. „Olukord tööturul on paranenud, aga rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu kahaneb tööealiste arv endiselt,“ selgitas Krusell.

„See omakorda parandab töövõtjate positsiooni tööturul ja paneb tööandjad pikemas perspektiivis palgasurve alla,“ lisas ta. Inimeste tööturuolukorra paranemise ning palgakasvu valguses on vähenenud ka sotsiaalset kaitset vajavate inimeste arv.

„Toimetulekutoetust saanud perede arv on pärast järsku kasvu majanduskriisi ajal alates 2012. aastast järjepidevalt kahanenud ja mullu oli selliseid peresid ligi 16 600,“ selgitas Krusell ja lisas, et samas pole see arv jõudnud tasemeni, mis oli kiire majanduskasvu aastatel enne kriisi.

„Kui arvestada inimeste endi hinnangut oma majanduslikule toimetulekule, tuli 2014. aastal raskustega toime 14% ja mõningate raskustega 38% 15–74-aastastest ning need näitajad pole varasema aastaga võrreldes oluliselt muutunud,“ tõi Krusell välja.

Vanemanalüütik Alis Tammur räägib aastaraamatu esitlusel rändest ning rände ja hariduse seostest. “2014. aastal oli väljaränne ligi 30% väiksem kui kolmel varasemal aastal ning meeste rändesaldo positiivne,” tõi Tammur positiivsena välja. “Peamiselt on väljaränne vähenenud Soome läinute arvu kahanemise tõttu, milles oma osa on Soome kestvatel majandusraskustel,” märkis ta.

Üldkokkuvõttes jäi rändesaldo ikkagi negatiivseks – 2014. aastal rändas Eestist välja 4637, kuid siia saabus elama 3904 inimest. Tammur selgitas, et kui vaadata välja- ja sisserännanute haridustaset, siis selle erinevus vanuserühmiti on väga suur.

„Kõige aktiivsem välisrändes osalejate vanuserühm on 20–39-aastased ning selle vanuserühma väljarännanute hulgas on kõrgharidusega inimesi vähem kui Eestis selles vanuserühmas keskmiselt,“ märkis ta.

„Kui vaadata sisserännanute kodakondsust ja haridust, siis väljastpoolt Euroopa Liidu riike Eestisse sisserännanud 20–39-aastastest on üle pooltel kõrgharidus,“ tõi Tammur välja.