Vallad võitlevad raha võimu vastu ehituspiirangutega
Tallinna lähiümbrust üha aktiiv-semalt ründavad kinnisvaraarendajad on sundinud mitmeid omavalitsusi kehtestama ehituspiirangud. Ehitusmäärused on vallati erinevad: üldpiirangud on seatud näiteks maapinna tõstmisele, eramute kõrgusele ja paiknemisele krundil, palkmajade rajamisele alevikesse, piirdeaedade kõrgusele jne.
Suurem osa valdadest on eramukruntidele kehtestanud miinimumsuurused, mis ei lase asulaid tihedalt täis ehitada. Seda on eriti kasulik teada, kui ostate suurema krundi lootuses see pooleks jagada ja osa sellest edasi müüa.
“Eestlane soovib privaatsust, nii on see alati olnud,” ütleb ehitusnõustamisega tegeleva OÜ Majakeskuse juhataja Jüri Raag. “Suuremate kruntide arendamine on kallim, kuid need annavad Tallinna lähipiirkondades sellise eraldatuse, mida eestlane soovib.” Jüri Raagi sõnul on väikesed krundid õigustatud linnades, kus on tiheasustus ja maa võrreldes Tallinna lähivaldadega tunduvalt kallim.
Keila vallavanema Kadri Kreismani sõnul tahavad kinnisvaraarendajad väiksemaid krunte, et rohkem teenida. Valla uute elanike tagasiside kehtestatud suurustele on aga positiivne. Raasiku vallaarhitekt Heli Tomps leiab, et arendajate jaoks pole hektariliste kruntide moodustamine otstarbekas, sest tsentraalse kanalisatsiooni ja veevarustuse väljaehitamine läheb suurte kruntide puhul mõttetult kalliks.
Kiili vallavanema Vambo Kaalu teada vallas nimetamisväärseid probleeme peaaegu aasta aega rakendatud eramukrundipiirangutega pole. “Loomulikult soovivad arendajad ehitada võimalikult tihedalt ja paljukorruseliselt, kuid need ei ole mõjuvad põhjused. Arendamistung on suur ja tingimustega ollakse tavaliselt nõus. Loobujaid on vähe,” lisab Kaal. On neidki, kes püüavad vallavalitsust üle kavaldada ja paarismaja väiksemale krundile sokutada. Kaalu sõnul on nad selle plaani läbi näinud ja lasevad seepärast majale teha vaid ühe sissepääsu ja läbikäidavad ruumid.
Viimsi abivallavanema Haldo Oravase sõnul on neil krundi suuruse üle vaidlusi olnud. Levinud on arvamus, justkui era-
krundil toimuv on vaid krundi omaniku otsustada. Unustada ei saa aga seda, et iga erakrunt on osa avalikust ruumist. Osa piiranguid teenivadki tema sõnul terviklikuma ilme ja parema miljöö saavutamise eesmärki.
Piirangud
Miinimumkruntide suurused
Tallinna lähivaldades
•• Harku alevikes 1500 m2
külades 2000 m2
•• Keila 3000 m2
•• Kernu 1500 m2
•• Kiili 2000 m2
•• Raasiku 3000 m2
•• Saue Laagri alevis 1200 m2 muul tiheasustusalal 1500 m2
•• Saku 2400 m2
•• Viimsi 1200 m2
