Tänavu suvel ametiühingusisesest võimuvõitlusest võitjana väljunud Gribovski sõnul kukkus ta 27. augustil Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi territooriumil toimunud Kaevurite päeval ja kaotas teadvuse. Kaevurite päev on Ida-Virumaa kõige suurejoonelisem rahvapidu. Kohale kutsuti kiirabi, kes kahtlustas opioidide üledoosi. Tema kokkukukkumisest kujundati Gribovski sõnul arvamus, et ta on kasutanud narkootilisi aineid. Ida Prefektuuris koostati Gribovskile 23. oktoobril väärteootsus.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Kaevandused lõpetas Gribovskiga töölepingu 30. novembril usalduse kaotuse tõttu. Kuna Gribovski oli ka Estonia kaevanduse ametiühingu usaldusisik, tuli nõusolekut küsida ka ametiühingult. Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing tegi ettepaneku töölepingut enne väärteomenetluse lõppu mitte lõpetada. Ettevõte jäi eriarvamusele põhjendades seda asjaoluga, et usaldusisikul on ettevõttes kanda vastusrikas roll, ta peab olema eeskujuks teistele töötajatele ning kinni pidama ettevõtte eetikakoodeksist.

Töövaidluskomisjon on aga 31. jaanuaril tehtud otsusega seisukohal, et Kaevurite päeval, mis toimus 27. augustil, ei olnud Gribovski seotud tööepinguliste kohustuste täitmisega, vaid oli pidupäev, kusjuures ta ei viibinud ka töö- andja territooriumil.

Ühegi komisjonile esitatud dokumendiga ei ole tõendatud, et olles ametiühingu peausaldusisik, oleks julgustanud ta teisi kasutama või teadlikult ise kasutas joovastavaid aineid, mis oleks näidanud tööandjat või tema lepingupartnereid ebasoodsas valguses. Komisjonile esitatud Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu ametiühingu juhatuse esimehe esitatud arvamuses on ettepanek mitte lõpetada Gribovskiga töölepingut kuni otsuse tegemiseni väärteoasjas. Eesti Energia ei ole ametiühingu arvamusega töölepingu ülesütlemisel arvestanud ning otsus väärteoasjas ei ole jõustunud.

"Samuti nähtub ametiühingu positiivne suhtumine avaldajasse kui usaldusisikusse 21. detsembril tööandjale esitatud taotlusest, milles taotletakse avaldajale luba Estonia Kaevanduse territooriumile juurdepääsuks tema ametiühingukohustuste täitmiseks. Gribovskile ei ole enne töölepingu ülesütlemist tööandja poolt tehtud ühtegi hoiatust töökohustuste rikkumise või tema käitumise tõttu. Tööandja usaldas töötajat tööle ka pärast 27.08.2017.a. toimunud vahejuhtumit, kusjuures töötaja täitis oma töölepingust tulenevaid tööülesandeid kuni 30.11.2017.a, s.o kolme kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemise aluseks olevat juhtumit," seisab töövaidluskomisjoni otsuses.

Ka viimase kolme kuu jooksul ei ole olnud tööandjal töötaja suhtes etteheiteid tööülesannete täitmise osas. Komisjon on seisukohal, et avaldaja ei ole rikkunud ühtegi kohustust, mille täpne järgimine oli töö- lepingust tulenevalt tööandja huvi.

Seetõttu töölepingu ülesütlemine Gribovskiga on komisjoni hinnangul tühine ja komisjon loeb, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning töösuhted on kehtivad.

Eesti Energia saab otsuse 30 päeva jooksul edasi kaevata maakohtusse.