Uurisime kahe suure kinnisvarabüroo kogemustele toetudes, kui suur huvi on piirkonnas asuva erineva arhitektuuriga hoonete vastu, kas enam eelistatakse kivi- või puitmaju.


Elari Tamm, Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade osakonnajuhataja ütleb, et pigem otsitakse korterit uude kivimajja, kui renoveeritud puumajja. Investor ostab suures plaanis ainult kivimajja ja puumaja puhul on ostja ootused pigem elukohaga seotud. „Põhjus, miks investorid eelistavad kivimaju puumajadele, on selles, et kivimajad tekitavad näiliselt suurema turvatunde,“ lisab ta.


Kivimajade eelisseisundit kinnitab ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Südalinna tsoonis ja sellega piirnevatel aladel on siiski atraktiivsemaks kaubaks kivimajad. Puitelamu, hoonena, omab väärtust eelkõige siis, kui ta asub klassikalises puitasumis. Piirkonna ajalooline hõng on see, mis muudab puitmaja väärtuslikuks.“


Asi paistab selge olevat välismaalastega. Sooman ütleb, et puithoonete vastu tunnevad nad huvi vähe. „Välismaalane, investeerides Tallinna kinnisvarasse, ei taha süüvida hoone seisukorda ega võimalikesse riskidesse. Kivimajadel on neid riske selgelt vähem.“


Elari Tamm lisab, et välisinvestorid või mitteresidendid eelistavad kindlasti kivimaju, kuid kõik sõltub siiski ka konkreetselt asukohast.


Otstarbekus


Kesklinnas, nii öelda kõige magusamas piirkonnas, on küllalt palju uute hoonete vahel üksikuid vanu puumaju, mis on tühjad. Korda neid ei tehta, aga maha lammutada neid ka ei lubata. Kui nad kõik renoveeritaks, kas neil oleks üldse turgu ja millistel tingimustel?


Elari Tamm ütleb turgu kommenteerides, et on inimesi, kellele need majad kindlasti meeldiksid. „Hästi renoveeritud puumaja kesklinnas võib olla nii mõnelegi huvitav investeering või kodueelistus, sest neil inimestel on sageli arhitektuuri või miljöö suhtes suurem ampluaa.“


Tamme sõnul on mitmed puithoonete projektid jätkuvalt külmutatud, kas paremaid aegu oodates või rahapuuduse tõttu.


„Turgu on sellistele majadele kindlasti. Need majad (juba renoveeritud puitmajad - toim) on tihti pooltühjad seetõttu, et renoveerimiskulud muinsuskaitse alustel hoonetel on tihtipeale liiga kõrged, mis ei võimalda neid elamispindu enam turuhinnaga müüa,“ ütleb Peep Sooman ja lisab, et tihti ongi küsimus selles, kas renoveerimine on rahaliselt üldse otstarbekas. „Oleme ka ise vastavaid arvutusi teinud ning tuleb tõdeda – hoone ostmine ja kõikidele nõuetele vastavalt renoveerimine võib reaalseid müügitulusid väga lihtsalt ületama hakata. Hinnadiferents pole renoveeritud puitmajade kasuks nii suur, et see tegevus tingimata ära tasuks.“


Süda tänav


Kui populaarne on üsna paljude diskussioonide allikaks olnud Süda tänava kvartal? Seda uulitsat on ajakirjanduses käsitletud nii uue ooperimaja, Rävala puiestee lõpuni ehitamise kui ka hõlmikpuu valguses. Enne sõda määrati see piirkond kivimajade alaks, kuhu pidid kerkima viie- ja kuuekorruselised elamud – sanraselt sellele, mida näeme Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava kvartalis.


Elari Tamm ütleb, et Süda tänav on huvitav ja aina huvitavamaks muutuv kant. „Selles piirkonnas on mitmed puumajad korda tehtud ning praegu ka mitmete potentsiaalsete ostjate huviorbiidis. Näiteks on Süda tn 3 hästi renoveeritud ja sobib piirkonna üldise olemusega ilusti kokku.“


„Süda tänava kvartal on hinnatud elupiirkond,“ kinnitab ka Sooman. „Paraku on ka seal üha tihedam liiklus ning ega see kunagisele vaiksele tänavale just kasuks ei tule.“


Süda kvartal on kuulutatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks, mis tähendab olemasoleva elukeskkonna ja liigirikka haljastuse säilitamist. Seega, vana säilib, kuid huvi uue ehitamiseks ei kao ka kuhugi.


Lõpetuseks jääbki ilmselt küsimus, kui hästi me suudame uue ja vana kokku sobitada. Ja seda nii, et see ka ilus ja stiilne välja näeks.