Puithooneid tootva Mateki juhatuse assistent Kaili kogub firmas tekkiva vanapaberi kasti ja viib kord kuus Selveri juurde paberikonteinerisse. Tema sõnul on peamiselt vanadest ajalehtedest koosnev paberikuhi liiga väike, et firmale eraldi konteinerit organiseerida. Krausberg Kinnisvaras kasutatud paberit tegelikult nagu üle ei jääkski: sekretäri Reelika sõnul lähevad pea kõik väljaprinditud dokumendid arhiivi, vanad ajalehed aga viivad töötajad koju.

Suuremates ettevõtetes, nagu näiteks Sampo panga 400 töötajaga peamajas, kogutakse vanapaber igal korrusel asuvasse konteinerisse. Lisaks korraldab pank igal aastal kokkuhoiukampaania, mille jooksul tuletatakse töötajatele intranetis meelde, et iga dokumenti ei pea ilmtingimata paberile välja trükkima. “Kuuajalise kampaania mõju on ilmne,” tõdes panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk. Tema sõnul vähenes paberikasutus sel ajal 15 protsenti. Aastas hoiaks sel moel kokku 400 000 paberilehte. 70 kilogrammi paberit aga säästab juba ühe puu elu. Paberit hoitakse Rõugu sõnul kokku ka nõupidamistel, kus inimestele ei jagata kätte trükitud infomaterjale, vaid esitatakse need slaididena. Paljudes küsitletud firmades kasutatakse näiteks ka printeripaberit võimalusel kahelt poolt. See hoiab keskkonda, kuid mis seal salata – hoiab ka kokku printeripaberile kuluvat raha.

Kogumine lihtsaks

Ragn Sellsi arendusjuhi Agu Remmelga sõnul moodustab nende poolt kogutava vanapaberi hulgas kontoritest toodud paber pakendite ja trükikojajääkide kõrval väikese osa. Kuid keskkonna seisukohalt on siiski oluline võimalikult suur hulk paberit uuesti käiku lasta.

Remmelga sõnul saab seda teha siis, kui muuta paberi kogumine inimesele võimalikult lihtsaks. “Kui oma laua juures pole mugavat võimalust vanapaberit korvi panna, ei hakka ta mõne lehe pärast teise kontori otsa jooksma,” ütles Remmelg.

Hansapangas kasutavadki töötajad lauaaluseid paberikorve üksnes paberiprahi jaoks, kust koristaja selle paberikonteinerisse viib. Panga avalike suhete juhi Kristiina Tambergi sõnul moodustab paber neil 70–80 protsenti kõigist jäätmetest.

Statistika aga ütleb, et keskmine kontoritöötaja tekitab aastas üle 100 kilogrammi prügi.

Paber prügist ei kao

50 kilo ületamine sunnib koguma

•• Tallinna linn kohustab asutusi koguma eraldi vanapaberit ja kartongi, kui seda tekib üle 50 kilogrammi nädalas.

•• Tallinna keskkonnaameti jäätmeosakonna juhataja Enn Puskari sõnul pole võimalik tagada, et paber olmeprügi hulgast täielikult kaoks. Isegi riikides, kus on ette näidata eesrindlikum jäätmekäitlus, pole õnnestunud vähendada taaskasutatavate materjalide hulka segaprügis rohkem kui poole võrra.

•• Siiski väheneb paberi ja teiste taaskasutatavate jäätmete hulk Puskari sõnul Tallinnas aasta-aastalt. Kui 2000. aasta uuringu järgi oli paberit segaolmejäätmete hulgas umbes 20–24 protsenti, siis 2004. aastaks oli paberi osakaal vähenenud 12,5 protsendini.

Nipid vanapaberi kogumiseks:

•• vanapaberi saab kokku koguda eraldi iga töökoha juures;

•• käepäraseim kogumiskast on tühi A4 paberikarp, mida saab silma alt ära panna, näiteks töölaua alla;

•• edasi tuleb kasti kogutud paber lihtsalt konteinerisse viia. A.M.