Vandeadvokaat minister Ossinovskile: täiesti moraalne on käia naaberriigis neid asju hankimas, mis on oma riigis kallimad

 (210)
Carri Ginter
Carri GinterFoto: Tiit Blaat

Mulle jääb, Eesti ajalugu ja EL-i eesmärke arvestades, arusaamatuks viide rahva moraalile. "Meie pere sai esimese kvaliteetse kassettmaki välismaalt, sest Eesti valuutapoodides ei hakanud hammas peale. Ei olnud amoraalne. Maki ostuks vajalikud margad saime piirikaubanduse võlude abil," kirjutab vandeadvokaat Carri Ginter sotsiaalmeedias minister Jevgeni Ossinovski alkoholisõja õhutamise peale.

"Eestlased on ajaloos alati piiriüleseid hinnaerinevusi ära kasutanud. On täiesti moraalne käia naaberriigis hankimas neid asju, mis oma riigis on kallimad - või kallimaks aetud - ja vastupidi.

Mis puudutab plaani muuta EL-i reegleid, on pakutud juriidiline lahendus võimetu. EL-i direktiiv ütleb üksnes seda, et selles märgitud liitrid tuleb igal juhul lugeda omatarbeks kasutatuks. Riik võib oma seadustes selle omatarbe eelduse määrata kõrgemaks (aga mitte madalamaks).

Soov olla populaarne läbi keeldude ja piirangute ei ole uus. Konkreetse teema puhul hages Euroopa Komisjon alles hiljuti Prantsusmaad ja kohus ütles ühemõtteliselt, et direktiiv ei luba lähtuda ainult koguselistest piirmääradest. Seda isegi siis, kui tegemist on halduspraktikaga. Koguseline piirmäär võib olla ainult suunav.

Igal juhul on tegemist indikatiivse numbriga ja suurema kogusega reisija kaup võib siiski minna arvesse omatarbena. Lisaks kogusele tuleb arvestada ka teisi küsimusi - nagu näiteks seda, miks ta kaupa oma valduses hoiab.

Seotud lood:

Alles see oli, kui saime tunda siirast vabanemisrõõmu ja naudingut, kui meie piirid avanesid ja võõrastes mundrites tüübid enam teie paberites ja pagasiruumides ei surkinud. Isegi kui kaasa minna ebaeuroopaliku sooviga suurendada piiril kontrolle, tähendaks see sisuliselt EMTA-le suure haldusmenetluse koorma asetamist. Selleks kuluvat inimtööjõudu võiks hoida muude ülesannete jaoks, mitte kunstlikult ülesandeid (ja töökohtadega seotud kulusid) juurde luua.

Iseenesest oleks huvitav vaadata õigusteaduskonna tudengite kaebust halduskohtule, kus kümmekond kursakaaslast tunnistavad, kuidas nende piiril kinni peetud sõber keskmisest kordades rohkem joob, suitsetab ja sõpradele välja teeb. Tunnistaja ütlus on tõend.

Milline oleks EMTA vastutõend konkreetse isiku joomisharjumuste ümberlükkamiseks? Sisuliselt peaks EMTA iga veose juures, mis seda piirmäära ületab, alustama haldusmenetluse ja tegema põhjaliku uurimuse ja kaalutlusotsuse tõendamaks, et isikul ei ole omatarbeks vaja 1000 vaid ainult 900 sigaretti ja 10 liitri piiritusjookide asemel 11 liitri omatarbeks kasutamine ei ole reaalne.

Küsimus olevat ühiskonna moraalis. Tegelikult on küsimus EL-i mõttes ja siseturg on EL-i edu saavutamiseks hädavajalik. Igasugused katsed killustada EL-i liikmesriikide piiride järgi on valed ja tekitavad suurt halduskoormust.

Piirinaabrid peavad oma otsustes arvestama sellega, et isikud on täna vabamad, kui varem ja "väljasõiduviisadega" enam nende vabadust ei piira. Nii sai hiljuti lüüa Rootsi maksuamet, kes püüdis Taani poolel olevat kaubandusketti sundida nendega koostööd tegema (Metro Cash & Carry Danmark). Euroopa Kohus ütles, et kauba müüja ei ole kohustatud kontrollima, kas klient plaanib kaubaga üle piiri minna või mitte.

Moraalne oleks mitte tekitada selliseid värdmotivaatoreid ja lubada inimestel oma soovikohased kaubad hankida mõistliku hinnaga lähiümbrusest.

Probleem on eelkõige selles, et oleme 2017. aastaks oma otsustega jõudnud sinnamaani, et selle asemel, et oleks kasulik viia Jõgevalt Peterburgi kurki, on kasulik tuua Valkast Valga linna alkoholi. Kui täna on normaaltarbimine 10 liitrit, on ebaratsionaalne väita, et homsest on normaaltarbimine poole väiksem.

Seejuures on ka tänase direktiivi loogika, et see on minimaalselt omatarve. Järelikult lähtutakse eeldusest, et omatarve on tõenäoliselt reaalsuses suurem. Rootsi ja Taani näitel oleks targem aktsiisivahend lihtsalt miinimumis hoida. Ei ole reedeöine Stockholm kuidagi joomarivaesem, kui reedeöine Kopenhaagen.

Õiguslikult võib omatarbeks tuua alkoholi üle piiri EL-is ükskõik mis kogustes, kui inimene transpordib seda ise. Kaubanduslikul eesmärgil mitte.

Loe veel

Ma ei loe direktiivist välja, et tõendamiskoormus oleks inimesel, kuid võib arvata, et tema vastane otsus peab olema põhjendatud. Prantsusmaad puudutav lahend ütles, et üksnes koguse ületamisest riigile veel õigust ei teki. Järelikult on mingi tõendamiskoormus ka haldusorganil.

Alla miinimumkoguse EMTA siiski minna ei saa, kuna direktiiv keelab alla selle koguse mineku. Sagedaste ületuste korral tuleks vaadata seda, kas kogused saab summeerida - pole analüüsinud.

Jään selle juurde, et meie maksupoliitika peaks temalt lihtsalt sellise värdmotivatsiooni ära võtma. Meie majandust toidaks see, kui ta veaks kaupa Eestist Lätti ja halduskoormus jääks lätlastele. Kurb, et EMTA inimesed peavad piirikontrollidega tegelema.

Rumala regulatsiooni ignoreerimine võib olla ebaseaduslik, kuid ei ole amoraalne. Nii nagu mitmed vastuvõetud seadused ei ole moraalsed. Nii ei jäta sõbrale teist saunaõllet välja tegemata, kuigi seadus on selle muutnud süüteoks.

Maksuameti haldusressurss peaks minema asjalike asjadega tegelemisele. Nii nagu ebamõistlik liiklusmärk tuleb ära korjata trahvimise asemel, tuleb kõrvaldada ebamõistlik aktsiis, et haldus saaks tegeleda elu ehitamisega, mitte lisakontrollidega," kirjutas vandeadvokaat Ginter sotsiaalmeedias.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare