Vanemate hirm laenu tagamisel on asjatu
“Tahad maja? Uut korterit? Palmi alla? Võta laenu, meie anname!” hõiskab iga pank Eesti-maal. Tahaks küll oma elamist, mõtleb ilmselt enamik üürikorteris “kügelejaid”, eriti, kui pere juba loodud. Pilk pangaarvele nullib sageli paljude unelmad – mis laenu sa sellest rahast ikka tagasi maksad. Sageli jääb oma pinna ost ka tagatise taha.
Paljud paluvad sel juhul emad-isad appi. SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul on vanemate elu-ase tihtipeale lisatagatiseks või on siis vanemad laenu kaastaotlejad.
Vanemad kardavad laenu
Mõnel juhul aitavad vanemad algul ka laenu tagasi maksta. Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütleb, et nende panga praktikas on vanemad abiks noorte eluasemelaenu võtmisel alla 30 % juhtudest.
Margus ja Tiina Haavel otsustasid mõne aja eest end n-ö pangale maha müüa ehk korteri maja vastu vahetada. Korteri-müügist saadud raha majaehituseks ei piisanud, aga pangalaenu saamiseks polnud tagatist: korter oli müüdud, maja veel polnud, krundi väärtus ei andnud samuti vajalikku summat välja. Kiire arvutus näitas, et Tiina vanemate suvila on täpselt see, mida laenusaamiseks vaja.
Vanemad inimesed kardavad laenu nagu tuld. Hirm laenamise ees võib olla õigustatud juhul, kui noored ei suuda laenu tagasi maksta ja võlakoorem jääb vanemate kanda. Või mis veelgi hullem – tagatiseks olev kinnisvara läheb võla katteks sund-müüki. Tegelikkuses sellist asja Eestis ette ei tule. Agnes Makk kinnitab, et nende pangas pole ühtegi sellist juhtumit ette tulnud, et võlg oleks vanemate maksta jäänud.
“Sellest on ka ajakirjanduses varem juttu olnud: kodulaene makstakse tagasi väga korralikult. Võib küll arvata, et vanemad toetavad vajadusel noori laenumaksete tasumisel. Tagatiste müümiseni jõutakse väga üksikutel juhtudel ja ma ei oska kinnitada, kas üldse sellist lisatagatise sundmüüki on ette tulnud,” lisab Triin Messimas Hansapangast.
Agnes Makk kinnitab Ühispanga kohta sama: tema andmeil ei ole seni ühtegi lisatagatiseks olnud ja laenaja vanematele kuulunud kinnisvara müüki ette tulnud.
Küll ohkides ja kartusega hinges jäid Tiina vanemad siiski nõusse, et nende kinnistule seatakse panga kasuks hüpoteek. Noored tahtsid vanemate närve säästa ja suvila nii ruttu kui võimalik hüpoteegi alt päästa. Kui maja poolenisti valmis sai, lasti kogu kupatus üle hinnata ja selleks hetkeks oli kinnistu väärtus nii palju tõusnud, et lisatagatist polnud enam vaja.
Hüpoteegi seadmine
•• Notari tasu seaduse kohaselt on hüpoteegi seadmisel tehinguväärtuseks, mille alusel arvestatakse notari tasu, 2/3 hüpoteegi summast.
•• Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast. Seega on näiteks miljoni kroonise hüpoteegi kohta kinnistusraamatusse kande tegemisel riigilõiv 500 krooni.
•• Juhul, kui hüpoteegi lõpetamine (kustutamine) toimub notariaalselt tõestatud tehingu alusel, on tehinguväärtus taas 2/3 pandi summast.
•• Hüpoteegi kustutamine võib olla vormistatud ka notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Notaritasu avaldaja allkirja õigsuse tõestamise eest on 10 krooni + käibemaks.
•• Piiratud asjaõiguse (sh hüpoteegi) kohta tehtud kande kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.
•• Seega juhul kui hüpoteegi suurus oli miljon krooni, on riigilõiv selle kustutamise eest 250 krooni.
Allikas: Notarite Koja jurist Kaitti Persidski
