„Turumajandustes on raha kaupade ja teenuste väärtuse mõõt. Intressimäär on omakorda selle mõõdu väärtus – raha enda hind. Kui see hind on null, siis pole vahet, kas raha hoitakse madratsi all või võetakse laenuks, sest sularaha hoidmine ega laenamine ei maksa midagi,“ argumenteerib Varoufakis.

Tema arvamusartikli põhiidee koorub tähelepanekust, et 2008. aasta finantskriisist alates on kõik raha hinna langetamised kaasa toonud ka selle nõudluse languse ning säästmise kasvu. Raha pole asi, mille ihaldusväärsus suureneks hinna langedes. Vastupidi, Varoufakise väitel muudab raha hinna langus selle kaupadeks ja teenusteks vahetamise väärtuse väiksemaks. Seega pole näiteks mõne vaba rahaga firmaomanikul motivatsiooni seda oma ettevõttesse investeerida, sest tal pole kindlust, et kliendid suudavad tema tooteid piisavalt kõrgete hindadega ja piisavalt kõrgetes kogustes osta. Selle asemel, arvab Varoufakis, võtab firmaomanik parema meelega laenu, ostab tagasi oma ettevõtte aktsiaid ja jätab ülejäänud raha varuks, oodates raskete aegade möödumist.

Deflatsioon on sellegipoolest mitmetes arenenud riikides tõsine probleem, mis vajab lahendust. Varoufakis kiidab seetõttu keskpangajuhte, kes on leidnud murele loovaid lahendusi. Näiteks on Bank of Englandi peaökonomist Andy Haldane pakkunud välja plaani raha täielikult digitaliseerida, et oleks võimalik kehtestada negatiivsed intressid kõigile samaaegselt ja sundida kõiki samal ajal kulutama. Federal Reserve Bank of San Fransisco juht leidis aga, et deflatsiooni vastu aitaks nii hinnataseme kui riikliku keskmise sissetuleku samaaegne muutmine.