VÄRSKE UURING | Iga e-residentsuse programmi investeeritud euro peaks tagasi tooma 101 eurot

 (11)

Kaspar Korjus
Kaspar KorjusFoto: Priit Simson

Deloitte läbiviidud analüüsist selgub, et kui arvestada e-residentsuse tiimi seatud eesmärkidega, peaks e-residentsuse programmist kujunema Eestile sisuliselt kullasoon - näiteks kümne aastaga ehk aastaks 2025 (algus 2015)toovad e-residendid Eesti majandusele lisatulu 1,8 miljardit eurot.

Eesti e-residentsuse programmist, selle kuludest ja tuludest tegi rahvusvaheline auditi- ja konsultatsioonifirma Deloitte põhjaliku analüüsi täiesti tasuta. Nimelt oli ka nende jaoks e-residentsuse kui maailmas unikaalse nähtuse uurimine esmakordne ja ettevõtet huvitasid programmi majanduslike võimaluste, aga ka riskide kaardistamine.

Niisiis võttis Deloitte arvesse e-residentsuse meeskonna oodatava stsenaariumi, mille kohaselt ulatub 2020. aastaks e-residentide Eestis loodud ettevõtete arv 20 000-ni. See hinnang põhineb praegusel e-residentsuse avalduste esitamise tempol ning samaks ajaks peaks e-residente olema 150 000.

Lisataks e-residentsuse pikendamiseks

Avaldustega kaasnevad ka otsesed ja mõõdetavad tulud ehk e-residendiks soovija peab maksma 100 eurot riigilõivu taotlemisel ning 190 eurot ettevõtte registreerimisel. Lisaks hakatakse küsima 100 eurot ka e-residentsuse staatuse pikendamise eest (eeldus on, et seda taotlevad vähemalt kõik need, kel siin ettevõte on). Seega võiksid sellised otsesed tulud küündida 2025. aastaks 36 miljoni euroni.

Lisaks sotsiaalmajanduslikud tulud siin loodavatest töökohtadest täiendavast tarbimisest,investeeringutest, administratiivse efektiivsuse kasvust, Eesti tuntuse suurenemisest. "Samas võtsime arvesse täiendavaid kulusid, mis kaasnevad näiteks suurenevate võimalikeke küberriskidega ja andmete kuritarvitustega ning nende ärahoidmisega," nendivad analüüsijad. Tuleb meeles pidada, et mida suurem on e-residentide ja nende ettevõtete arv, seda suuremad on ka küberriskid.

Loe veel

Kui sotsiaalmajanduslikke kulusid nähakse suhteliselt tagasihoidliku summana ehk ulatudes ligi 300 000 euroni, siis Deloitte hindab tulu poolt 2025. aastaks 737 miljonile eurole.

1,8 miljardit kümne aastaga

Kulusid ja tulusid kokku võttes hindab Deloitte, et e-residentsuse programmiga on võimalik Eesti majandusse kümne aastaga (2015-2025) juurde tuua 1,8 miljardit eurot. See tähendab, et keskmine Eestisse jääv e-residendi ettevõte toob riigile ligi 70 000 eurot otsest ja kaudset puhastulu.

Samas hoiatavad uuringutegijad, et kuna e-residentsuse puhul on tegu maailmas uue nähtusega, pole võtta võrdluseks varasemaid analüüse ning ka statistlisi andmeid on veel vähe kuivõrd programm on tänasega kolm aastat vana. "E-residentsuse areng tulevikus on seotud Eesti jätkamisega e-riigi ja e-teenuste arendamisel. See on aga seotud ka poliitilise tahte ning toega," rõhutab Deloitte Eesti finants- ja ärikonsultatsioonide osakonna juht Monika Kallas.

E-residente on hetkel 25 000 ning ettevõtte on siin loonud neist ca 10%.

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus rääkis riiklikult rahastatud ja EAS-i juures tegutseva programmi plaanidest hiljuti Ärilehele antud intervjuus. Loe seda SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare