Värskeim riskianalüüs: Eesti peab suure tõenäosusega Rail Balticu eest rohkem maksma

 (46)

Indrek Orav
Indrek OravFoto: Eero Vabamägi

Äsja valminud Rail Balticu riskianalüüs keskendub Eestile ja lähiaastatele - raudtee planeerimise, projekteerimise ja ehitusega seotud riskidele. Analüüsist selgub, et hädasti on vaja enne uut - 2021. aastal algavat - EL-i eelarveperioodi suured hanked käima saada. Analüüs peab ka tõenäoliseks, et Eesti omaosalus suureneb praeguse 268,5 miljoni euroga võrreldes.

Rail Balticu eelarve on viimaste hinnangute põhjal 5,8 miljardit eurot, millest projekti Eesti osa on 1,35 miljardit. Eesti riigi osalus on 85% ELi-poolse rahastamismäära korral 268,5 miljonit eurot.

EL-i rahastus tõenäoliselt väheneb

Arvestades riskiga, et ELi rahastus 2021. aastast langeb, samas kui projekti suuremad kulutused langevad just sellesse perioodi (projekti kõige kallim faas, ehitusfaas, on kavandatud algama 2020. aastal), siis on Eesti riigi poolse rahastamise suurenemine küllalt tõenäoline, kirjutatakse analüüsis.

Kuigi praegu, kui uue perioodi alguseni on veel üle kolme aasta aega, on keeruline ennustada, kui suureks EL-i osalus kujuneb, on projekti tasuvusanalüüsis välja toodud, et ELi-poolse rahastamise vähenemisel 80%-le projekti finantsvajakust kujuneb Eesti omaosaluse suuruseks 320,6 miljonit eurot, kuid 60% puhul juba 529 miljonit. Seega on projekti ELi-poolse rahastamise vähenemise risk üks olulisemaid.

Seotud lood:

On võimalik, et riik peab võtma laenu

Loe veel

Analüüsi koostajad rõhutavad, et ELi eelarveperioodide esimestel aastatel on tavaliselt suurte projektide finantsotsuste tegemine pidurdunud. See tähendab, et projekti tegevustega edasi liikumiseks võib olla vajalik muude rahastamisallikate kasutuselevõtt. Riski maandamiseks peaks hangetega alustama enne 2021. aastat.

Siiski võib tekkida projekti elluviimise käigus vajadus täiendava finantseerimise järele (näiteks laenu näol), juhul kui riigieelarvest ei ole võimalik omafinantseerimist tagada. Omafinantseeringu katmisel
laenuga võib aga piiravaks asjaoluks kujuneda riigieelarve seadusest tulenev eelarve tasakaalu piirang, juhib analüüs tähelepanu.

Siinkohal tasub lugejatel meelde tuletada hiljutist riigikontrolli aastaraportit, mis viitas EL-i rahastuse üldisele vähenemisele alates samast aastast. Kui Rail Balticu omaosalus suureneb näiteks 3% võrra riigieelarve mahust ja samal ajal EL-i struktuurifondide rahastus muudes valdkondades väheneb 1,5% võrra, on see kokku juba 4,5% riigieelarve mahust.

TJA muutub Rail Balticu arendajast järelevalvajaks

Analüüs toob välja, et praegu on Rail Balticu juhtimisega seotud suurel hulgal erinevaid asutusi - süsteemi tuleks kokku tõmmata. Praegu on juhtimisega seoses kaks riski - esiteks, et riigid ei tee piisavalt koostööd, ja teiseks, et ühe riigi sees on vastutus liiga hajunud.

Vastavalt projekti rahastusleppele on projekti koondvastutus ühisettevõttel RB Rail AS ning projekti Eesti osa tegevuste eest vastutab toetuse saajana majandusministeerium (MKM). Projekti planeerimisega seotud töid (maakonna teemaplaneeringud, keskkonnamõju strateegiline hindamine, eelprojekteerimine) on seni hankinud Tehnilise Järelevalve Amet.

Edaspidi nähakse aga, et Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) võtab projekti arendaja rolli üle, kuna TJA peab lähtuvalt seadustest täitma järelevalve, kontrolli ja ohutusega seotud rolle, mida ei saa teha, olles ise projekti elluviija (sellele punktile on muuseas tähelepanu juhtinud ka projekti kriitikud).

Täismahus analüüsi saab lugeda siit.

Riskianalüüsi viisid läbi Ernst&Young (kes koostas ka projekti suure tasuvusanalüüsi) ning advokaadibüroo Triniti. Töö läks maksma 48 000 eurot, mida rahastati riigieelarve vahenditest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare