Mõnikord on “süüdi” tööotsija või tehnika
Eela Velström, Falck Eesti personalijuht:
Värbamiskonkursi korrektne läbiviimine on vaieldamatult organisatsioonikultuuri oluline osa. Suurfirmades, aga mitte ainult, on otsingud üles ehitatud kindlale standardile. Kindlasti on eesmärgiks anda sada protsenti tagasisidet kõigile kandidaatidele. Ühelt poolt on see elementaarne viisakus, teisalt toetab see ettevõtte mainet tööjõuturul. Kuulutused klausliga “vastatakse ainult valitutele” näitavad ettevõtte kultuuritust. Personali valimine pole loterii. Miks vastused siiski viibivad või saamata jäävad? Mõnikord võib selle põhjustaja olla tööotsija ise või siis tehnika. Esiteks, inimesed vahetavad aadresse ega saa kirju kätte. Teiseks, ka meiliaadresse on mitu ja lõpuks ei leita enam vastuseid üles. Kolmandaks jupsivad mõnikord elektrooniliste personaliotsingu andmebaaside grupilingid, saatjal ehk siis tööandjal on seda väga raske kontrollida. Kui see ilmsiks tuleb, saab kindlasti probleemi lahendada viisaka vabandusega.
Sageli aga kuuleb pahameelt selle pärast, et vastused on formaalsed ja tööandja ei esita ühtegi põhjendust, miks taotleja konkursil “kaotajaks” jäi. Negatiivse tagasiside edastamine on üks keerulisemaid ja vastutusrikkamaid tegevusi, mis eeldab head ettevalmistust, nõusolekut asja käsitlemiseks ja sobivat keskkonda. Seda ei paku ei ühepoolne kirjalik vorm ega ka põgus telefonivestlus.
Kui kandidaat soovib küsimust enda jaoks lõpuni lahata, on parim, kui ta püüab pääseda personalitöötaja jutule. See ei ole kerge ning kahtlemata eeldab mõlema poole organiseeritust ja tahet. Loomulikult ootab iga tööotsija viisakat kohtlemist. Kes on rahulolematu, peaks seda õigusega välja näitama, aga ka meeles pidama, et ainult siis, kui oskame esitada arukaid küsimusi, saame neile põhjalikke vastuseid.
Viisakus ja ebaviisakus on kohati vastastikused
Sabina Trankmann, M-Partneri personaliotsingu arendusjuht:
M-Partner kui vahendusfirma tegeleb konkursside korraldamise ja CV-dele vastamisega iga päev. Nii oleme olukorraga hästi kursis. Esiteks vastab tõele Eela Velströmi väide, et inimesed märgivad CV-desse puudulikke või lausa valesid kontaktandmeid ega saa oma äraütlevat vastust kätte. Hiljem on aga pahased, et neile ei vastatud. Teiseks ei anna ka M-Partner äraütlevaid vastuseid enne, kui konkurss on lõppenud. Selline on meie protseduur, mis ilmselt välistab mõne ennatliku äraütleva vastuse saatmise.
Kolmas moment aga on sellesama kandideerija suhtumine tööandjasse. Äraütlevate vastuste teemat kommenteerides armastavad tööotsijad tihti opereerida arvudega stiilis “saatsin laiali 200 CV-d ja sain ainult 100 vastust”. Kas aga kõik need 200 CV-d saadeti asja eest? Praegusel internetiajastul on CV saatmine ülilihtne – tuleb ainult mõnes tööportaalis kuulutusi lugeda ja klikkida nupule “saadan”.
Nii ongi tööotsijate hulgas kahjuks üha rohkem CV-ga “spämmijaid”, kes kandideerivad valimatult igale poole, lootes, et kuskilt ikka näkkab. Kandideerija intervjuule kutsumisel muutub üha tavalisemaks vastus: “Aa jah, kandideerisin vist küll sellele kohale, ei mäletagi täpselt.” M-Partneril ja ilmselt ka teistel personaliotsingu firmadel on alati paar püsiklienti, kes kandideerivad valimatult kõikidel meie korraldatud konkurssidel ja kõikidele ametikohtadele, turundusjuhist koristajani. Selline spämmimine on ju tegelikult ebaviisakus konkursi korraldaja suhtes.
Vaata ka:
EPL TÖÖ, “Tööotsijad ootavad saadetud CV-dele tulutult vastuseid,” 25.04.2005
