Vastuolu: kas Rail Balticu eestkõnelejad ajavad meile kärbseid pähe?
Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger ütles Ärilehele, et on vähetõenäoline, et Rail Baltic toob kaasa Tallinn-Pärnu maantee liikluse radikaalse vähenemise.
„Via Baltica ümberehitamine vähemalt 2+1 standardile on eelkõige vajalik inimelude säästmiseks. Tänasel 1+1 teel on vähe võimalusi liiklusohutuse parandamiseks. Näiteks Rootsis on 2+1 teedel hukkunute arv vähenenud 80% võrreldes 90 km/h kiiruse 1+1 teega. Via Baltica investeeringute ja hoolde vähendamine seaks liiklusohutuse tõsise riski alla," ütles Tagger.
Soomlased teevad sarnast asja
Soomes on võetud ette kallis projekt, et ehitada ohutumaks ja kiiremaks rahvusvaheline maantee E18, mis kulgeb Hamina ja Vaalimaa vahel ehk on teekond Venemaale. Seal sõidab keskmiselt 6000 sõidukit päevas ning neist 3500 ületavad Soome-Venemaa piiri. Raskeveokite protsent on 30. Kõrgajal võib juhtuda, et piirile tekib isegi kuni 30-kilomeetrine rekade järjekord. Nii on olemas selge vajadus muutusteks. Järgmisel aastakümnel võivad mahud koguni kahekordistuda. Mis on sel ühist Via Baltica ja Rail Balticuga? See, et paralleelselt maanteega jookseb ka raudtee. Seega ei tähenda raudtee olemasolu automaatselt, et maantee jääb oluliselt tühjemaks ning sinna ei ole vaja raha paigutada. Kokkuhoid ei ole teab mis märkimisväärne.
Miks Soome maanteega tegeleb?
Samal ajal liiguvad maanteel ka jalgratturid ning jalakäijad, seda eriti Virojoki ja Vaalimaa vahel. Aastas toimub seal keskmiselt kuus vigastustega ja üks surmaga lõppev õnnetus.
Soomlased on asja lahendamas nii, et ehitavad olemasoleva maantee kõrvale uue. Vana maantee remoditakse nii, et see sarnaneks oma kvaliteedilt uuele. 2040. aastaks loodetakse vigastustega õnnetuste arvu vähendada 60% võrra. Liiklus on ise 8 minutit kiirem ning reisi planeerimine muutub täpsemini ennustatavaks. Rajatakse ka müratõkkeseinad, mida varem maantee juures ei olnud. Soomlased näevad, et uuendatud ja uus maantee toovad Lõuna-Soomele kaasa uue ajastu - töökohad ja kõik muu hea.
Soomlased loodavad, et kogu töö saab valmis 2018. aasta kevadeks. Mingi osa töödest on juba tehtud.
Maantee läheb maksma 378 miljonit eurot ja see tehakse PPP vormis ehk erasektori ja avaliku sektori koostöös. Investeeringu maht on 265 miljonit. Projektile annab oma osa ka Euroopa Liidu transpordivõrgustike projekt TEN-T. Sama, kust saab raha ka Rail Baltic. Soomlased ütlevad, et maanteesse investeerimise kasu ja maksumuse vahekord on 1:1.
